Keskkonnaminister Tõnis Mölderi sõnul on koostööleppe suurimaks väärtuseks regulaarne infovahetus ajal, mil veemajandussektorit ootavad ees uued ja keerukad väljakutsed.

"Tänapäeval on vee-ettevõtete pakutav ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenus enamike Eesti inimeste jaoks iseenesestmõistetav. Väga palju on ära tehtud, kuid praegune veeteenuse kvaliteet on saavutatud suuresti toetusrahadega. Me teame, et selliseid toetusrahasid ei ole enam veetaristu arendamisse võimalik suunata. Samal ajal ootavad sektorit ees uued katsumused ressursisäästlikkuse suurendamiseks ning ohtlike ainete, sealhulgas ravimijääkide veekeskkonda jõudmise vältimiseks," märkis Mölder.

Keskkonnaministeeriumil on koostöös OECDga käsil uuring, millised on Eesti olusid arvestades sobivaimad veemajandussektori efektiivsuse suurendamise võimalused. Uuring valmib 2022. aasta alguses.

Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevjuhi Pille Aarma sõnul on Keskkonnaministeerium väga oluline partner vee-ettevõtetele. "Selleks, et varustada inimesi puhta joogiveega ja juhtida ära keskkonnasäästlikult reovesi, teevad vee-ettevõtted palju tööd. Kõik globaalsed teemad nagu, kliimamuutused, ringmajandus, tehnoloogia areng, energiasäästlikkus- ja tõhusus, kvalifitseeritud tööjõu puudus, puudutavad otseselt veemajandust. Toimetulek kaasajaprobleemidega eeldab konstruktiivsed koostööd ministeeriumiga eriti just õigusloomealastes küsimustes."

Leping hõlmab regulaarset infovahetust ja koostööd õigusaktide väljatöötamisel. Eesti vee-ettevõtete liit võtab endale ka kohustuse ergutada liikmeid täiustama oma klienditeenindust, rakendama kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteeme ning parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Lisaks kohustub EVEL innustama oma liikmeid kasutama energiasäästlikke lahendusi ja tõhusust suurendavaid meetmeid, rakendama ringmajanduse põhimõtteid ning arvestama kliimamuutuste leevendamise ja mõjudega kohanemise meetmetega.

Leping allkirjastatakse täna Tapal EVELi üldkoosolekul. Eelmise vaba tahte lepingu sõlmis Keskkonnaministeerium EVELiga 2011. aastal.

Vaba tahte lepinguid on Keskkonnaministeerium sõlminud alates 1999. aastast, et ettevõtete ja vabaühendustega koostöös hoida meid ümbritsevat keskkonda ja leida lahendusi negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks. Vaba tahte lepingutega ei kaasne otseseid rahalisi kohustusi.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade