Aastateks 2022-2025 seatud prioriteet näeb ette lõhkuda kuritegelikud võrgustikud, mis on seotud igat liiki keskkonnavastaste kuritegudega. Erilist tähelepanu pööratakse jäätmetele, looduslike liikidega kaubitsemisele, aga ka kuritegelikele võrgustikele ja üksikutele kuritegelikele ettevõtjatele, kes on suutelised infiltreeruma kõrgetasemelistesse seaduslikesse äristruktuuridesse või looma oma ettevõtteid, et hõlbustada kuritegevust.

Keskkonnaameti uurimisosakonna juhataja Rocco Ots kinnitab, et võitlus organiseeritud ja raske rahvusvahelise kuritegevusega on prioriteet Euroopa Liidus ning sealhulgas Eestis ka praegu. "Kuna probleemid ei näita taandumise märke, vaid pigem vastupidi, siis tuleb nendega tõsiselt ja ühiselt tegeleda," ütles Rocco Ots.

Keskkonnakuritegevus on suhteliselt väikese riski ja suure kasumlikkusega tegevus, millel on seosed organiseeritud kuritegevusega. Seetõttu tuleb keskkonnakuritegude vastu võidelda samade meetoditega nagu ka teiste majanduskuritegevuse ja peitkuritegevuse liikide puhul.

"Keskkonnakuritegude statistika näitab, et viimasel viiel aastal tegeleme 21 kuni 41 kriminaalasjaga aastas. Samas tuleb märkida, et need muutuvad raskemaks ja üha keerulisemaks. Tegevus toimub gruppides ja neile on raskem jälile jõuda," nentis Keskkonnaameti uurimisosakonna juhataja Rocco Ots. Ta lisas, et kui varem oli suurim mure röövpüüdjate grupiviisiline tegevus Peipsi järvel ja Pärnu lahel, siis nüüd on raskuskese kandunud ebaseaduslikule riikidevahelisele jäätmeveole.

Keskkonnaameti uurimisosakonnal on praegu muu hulgas käsil ühe rahvusvahelise jäätmeveo juhtumi uurimine koos Soome kolleegidega.

2020. aasta kevadel kirjutasid Eesti keskkonna-, justiits- ja siseminister alla ühisele deklaratsioonile, millega seati keskkonnaalase kuritegevuse vastu võitlemine oluliseks tegevussuunaks. Selle tegevusala olulisusele riigi tasandil viitas ka Euroopa Liidu ekspertide komisjon, kes hindas keskkonnakuritegevuse uurimist 2018. aastal.

Allikas: Keskkonnaameti pressiteade