Viljandi maastikukaitseala on loodud väärtusliku maastiku ja elupaikade kaitseks. Kaitseala tuumiku moodustavad Tänassilma-Viljandi-Raudna orustiku keskosa ja selles asuv Viljandi järv.

Viljandi maastikukaitseala territoorium on olnud kaitse all alates 1964. aastast. Kaitse-eeskirja uuendamisega viiakse kaitsekord kooskõlla kehtivate õigusaktidega ja kaitseala piir vastavusse uuenenud kaardimaterjaliga.

Täpsustusena on kaitse-eesmärkidesse lisatud looduse mitmekesisuse kaitse, sel alal kaitstakse nüüdsest ka saarma ja III kaitsekategooria kalaliigi hingu elupaiku. Viljandi maastikukaitseala koosseisu jääb Viljandi lossipark ning kaks kaitsealust üksikobjekti: Sammuli rahn ja Viljandi lossimägede paljand.

Kaitseala piiranguvööndis on valitseja nõusolekul lubatud turberaie kuni 1 ha ja hall-lepikutes lageraie kuni 0,5 ha suuruse langina. Maastikuilme ja metsa elustiku mitmekesisuse ning puhkemetsa üldilme säilimiseks on ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud üle 120-aastaste okaspuude ning üle 80-aastaste lehtpuude raie, välja arvatud kuivanud ja külastajatele ohtlikud puud.

Uus kaitsekord täpsustab, et kaitsealal on lubatud biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud metsamaal, poollooduslikul rohumaal, veekogus ja veekaitsevööndis. Täpsustus on vajalik, kuna kaitseala territooriumil asuvad linna haljasalad, kus võib tekkida vajadus kahjurite, eelkõige Sosnovski karuputke tõrjeks.

Kaitsealal on üldjuhul lubatud ujuvvahendiga sõita, välja arvatud 15. märtsist kuni 30. juunini Viljandi järve Orika otsas 700 m kauguseni Raudna jõe lähtest. Piirang ei kehti järelevalve- ja päästetöödel.

Lisandub leevendus, et kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning täpsustatud on ehitamise tingimusi. Kaitseala uus pindala on 364,5 ha ja välispiiri korrigeerimisel on see vähenenud 2,3 ha võrra.

Viljandi maastikukaitseala asub Viljandi linnas ja Viljandi valla Vardja külas.

Valitsus otsustas arvata kaitse alt välja 12 objekti. Jõgeva maakonnas : Kebjamägi (Kabjamägi), Kassinurme linnamägi, Kuremaa järveäärne puhkeala, Linnutaja linnamägi, Reastvere linnamägi ja Vilina linnamägi. Tartu maakonnas: Kabelimägi ehk Kalevipoja iste, Kollase nartsissi kasvukoht, Vellavere Kogrejärv ja Kullamägi, Viinamäetigude esinemispaik ja Õvi kivikülv. Viljandi maakonnas: Närska botaaniline mikrokaitseala.

Need on nõukogude ajal kaitse alla võetud objektid, mille puhul analüüsid näitavad, et riikliku kaitse all hoidmise eeldusi enam pole. Edaspidi võib neid alasid kasutada ja majandada üldises korras, samas kehtivad seal jätkuvalt muud piirangud.

Muinsuskaitse tagab Kabelimäe ning Kassinurme, Linnutaja, Reastvere ja Vilina linnamägede arheoloogia ja kultuuriväärtuste säilimise. Kuremaa järve äärse puhkeala väärtuslike alade kaitse on tagatud vääriselupaiga kaitse ja järve kaitsevööndite abil. Närska botaanilise mikrokaitseala ja Õvi kivikülvi territooriumile jäävate liikide puhul kehtivad isendikaitse regulatsioonid.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade