Hobused Vilsandi saarel hoolitsevad selle eest, et väärt maastik
säiliks ja kinni ei kasvaks. Foto: Ants Animägi

Rendile antud poollooduslikud kooslused maakonniti 2021. a. mais 

Maakond	Rendile ha
Harju maakond	248.03
Hiiu maakond	70.49
Ida-Viru maakond	12.51
Järva maakond	5.16
Lääne maakond	101.45
Lääne-Viru maakond	21.11
Põlva maakond	51.94
Pärnu maakond	125.75
Rapla maakond	23.12
Saare maakond	328.8
Tartu maakond	655.04
Valga maakond	20.36
Viljandi maakond	102.5
Võru maakond	4.52
Kokku	1770.78

Tänavu kevadel RMK looduskaitseosakonna korraldatud kolme valikpakkumise käigus leidis omale rentniku suurem osa taastamist ja hooldamist vajavaid poollooduslikke kooslusi.

Uusi rentnikke ootas 285 maatükki kogupindalaga 2032 hektarit, millest enamik on luha- ja rannaniidud ning loopealsed. Neil hakatakse nüüd loomi karjatama, heina niitma või tegema mõlemat, vastavalt sellele, kuidas hooldustingimused ette näevad.

Uus hooldaja on nüüdseks olemaas kokku 1771 hektaril ehk 87 protsendil pakkumises olnud maa pindalast, kokku 180 maatükil. Nende hooldamiseks esitas pakkumise 79 erinevat isikut, parimateks tunnistati 56 isikut, kellest 38 on senised rentnikud ja 18 uued.

"Kõige rohkem andsime maid kasutusse Tartumaal - 655 hektarit, järgnesid Saaremaa 329 ja Harjumaa 248 hektariga," tõi RMK looduskaitseosakonna maarendilepingute spetsialist Saima Uusma menukaimad piirkonnad välja.

Väikseim rentniku leidnud maatükk oli 0,07 hektari suurune laid Hiiumaal Kassari maastikukaitsealal ja suurim 177 hektari suurune luhaniit Tartumaal Alam-Pedja looduskaitsealal. Ihaldatuimaks osutus ühine objekt Sõmeri ja Liia saarel asuvatest maatükkidest, millele esitati 7 pakkumist.

Maatükkide keskmiseks rendihinnaks kujunes 14 eurot hektari kohta. Kõrgeimat tasu pakuti taas puisniitude eest, keskmiselt 96 eurot hektari kohta. Pärnumaal Nedrema looduskaitsealal asuvate 22 ja 6 hektari suuruste puisniitude eest pakuti koguni 139 eurot hektari kohta. Järgnesid rannaniidud 28 ja kuivad niidud lubjarikkal mullal 22 euroga hektari kohta. Rentnikul, kes endale võetud hoolduskohustust nõuetekohaselt täidab, on võimalik taotleda PRIA-st toetust.

Kõik pakkumises olnud maatükid rentnikku ei leidnud, Uusma sõnul on nende puhul valdavalt tegemist väikeste, raskesti hooldatavate ja ligipääsetavate maadega.

Kõik hooldajad on oodatud märkima oma rendihuvi seni veel vabadele poollooduslikele kooslustele selleks loodud kaardirakenduses, mis on leitav RMK kodulehelt. Uue valikpakkumise poollooduslike koosluste hooldamiseks korraldab RMK järgmisel kevadel.

RMK hallataval riigimaal leidub poollooduslikke kooslusi 33 700 hektaril, millest ettevõtjatele on antud kasutamiseks 25 580 hektarit.

Poollooduslike ehk teisisõnu pärandkoosluste niitmine ja karjatamine on vajalik selleks, et need alad kinni ei kasvaks ning säiliks neile omane liigiline koosseis. Lisaks sellele, et poollooduslikud kooslused väljendavad eestlaste mitmete põlvkondade pikkust elulaadi, on neil ka suur looduslik väärtus, kuna on elupaigaks paljudele taimedele, loomadele ja lindudele. Väga liigirikkad on puisniidud, näiteks Laelatu puisniidul on ühelt ruutmeetrilt kasvamas leitud lausa 76 taimeliiki.

Eelmisel aastal taastas RMK koostöös partneritega üle 500 hektari poollooduslikke kooslusi ja ligi 6000 hektarit sookooslusi. RMK on Eesti suurim looduskaitsetööde tegija.