Rotid ja hiired põhjustavad suuri kahjustusi, süües ja rikkudes toiduaineid, nende puudumisel krõbistavad meelsasti betooni, pehmeid metalle, ehituskonstruktsioone, plasttorusid ja muid materjale, mida nad muidu toiduks ei tarvita.
Eestis elutsevad põhiliselt rändrott(Rattus norvegicus) ja kodurott (Rattus rattus).
Suguküpseks saab rott juba kahekuuselt ning rotiema tiinus kestab 22-23 päeva ja tavaliselt sünnib 3-9 poega.
Rott võib viljastuda juba järgmisel päeval pärast poegimist. Roti keskmine eluiga on 2-3 aastat. Väga heades oludes võib ühe roti järglaskond ulatuda aasta jooksul kuni 10 000 isendini.
Üks rott tarvitab toiduks aastas 10-20 kg toiduaineid.
Rotipere koos kõigi oma järglastega võib hävitada aastas ligikaudu 2 tonni teravilja ja reostada mitu korda suurema koguse.
Lisaks sellele levitavad rotid ohtlikke nakkushaigusi nagu salmonelloos, brutselloos, katk, tüüfus ja palju teisi.
Seega, mida varem alustada võitlust närilistega, seda tõenäolisem on tõrje efektiivsus ja majanduslik võit. Tekitatud kahju ja kulutused mürksöötadele on tunduvalt väiksemad.
Rotid ja hiired hakkavad hoonetesse sisse tungima sügisel ilmade jahenemisel, kui põldudelt on vili ja muud saadused koristatud. Soovitatavalt tuleks alustada tõrjega kohe, kui on näha esimesi märke hävitusjälgedest ja haarata kogu objekt korraga.
Mürksööt paigutada kuivadesse kohtadesse suhteliselt laiale alale, et see oleks hästi kättesaadav võimalikult paljudele närilistele.
Suurim viga, mida üldjuhul tõrjel tehakse, ongi see, et sööta pannakse välja liiga väikestes kogustes. Kümmekonnast grammist mürksöödast ei jätku roti surmamiseks ja siis arvatakse, et mürk ei ole küllaldaselt efektiivne.
Piisavalt tõhus kogus oleks 100-125 g mürki ühe söödakoha tarvis, ehk siis tuleks jagada pakend (250 g) kaheks. Seega on väga oluline, et oleks mürksööda hea ja küllaldane kättesaadavus tõrjeperioodil. Ruumides, kus ladustatakse toiduaineid, on kinniste söödakarpide kasutamine kohustuslik.
Parema tõrjetulemuse saavutamiseks tuleks jälgida mürksööda koguseid pidevalt. Kui sööt lõpeb juba esimetel päevadel, näitab see näriliste suurt arvukust.
Söödakoguseid tuleks uuendada alles pärast 5. päeva, et mürki söönud närilised jõuaksid surra.
Tänapäeval kasutatakse mürkides toimeainena antikoagulante (takistavad vere hüübimist), mis põhjustavad sisemisi verejookse ja loom sureb 3-5 päeva jooksul. Mürksööta tuleks lisada intervalliga 5-7 päeva nii kaua, kuni seda süüakse, seega umbes üks kuu.
Rotimürk 342 on Eestis nõutud mürk.
Ametlik sissetooja on Berner Eesti OÜ: www.aiandus.ee/e_vaata.php?id=133.
Müügikohad: hästivarustatud apteegid, veterinaarapteegid, marketid ja tööstuskaupade kauplused üle Eesti.
Allikas: Berner Eesti OÜ.
|
