Veebikohtumise ajendiks sai Alutaguse kohalike elanike nimel keskkonnaministrile saabunud pöördumine, milles oli kirjeldatud, et piirkonnas lendorava kaitseks kavandatavad looduskaitselised piirangud ning soov laiendada Alutaguse rahvusparki, tekitavad kohalikes elanikes sügavat muret.

Keskkonnaminister Tõnis Mölderi kinnitusel kavatses ta kuulata enne Alutaguse rahvuspargi laiendamise otsuse langetamist kõigi osapoolte argumente. "Oluline on leida tasakaal keskkonnakaitse ja kohalike inimeste huvide vahel," selgitas Mölder kogu protsessi olulisimat eesmärki. "Tänane kohtumine on minu esimene samm Alutaguse elanike kaasamisel ja vahetult pärast arutelu veel mingeid otsuseid ei tehta," lisas keskkonnaminister.

ELF-i ettepanek Alutaguse rahvuspargi laiendamiseks on saadetud menetlemiseks Keskkonnaametisse, kes korraldab ettepanekuala kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse ekspertiisi koostamise. Ekspertiis peaks valmima 2021. a esimese poolaasta lõpuks ja pärast seda tutvustatakse ekspertiisi tulemusi kohalikele omavalitsustele, maaomanikele ja teistele huvigruppidele. ELF-i ettepaneku järgi laieneks Alutaguse rahvuspark 28 000 ha võrra, millest umbes kolmandik on juba praegu püsielupaikadena kaitse all. Laiendus hõlmab suures osas riigimaid, uusi eramaid on 1%, ehk ca 90 ha.

Keskkonnaamet on teinud ettepaneku moodustada 12 uut lendorava püsielupaika, muuta 10 olemasoleva püsielupaiga ja Tudusoo looduskaitseala kaitsekorda, tsoneeringut ja välispiiri. Ettepaneku kohaselt suureneb lendorava püsielupaikade pindala umbes 1656 ha võrra (916 ha sihtkaitsevööndis ja 740 ha piiranguvööndis), eramaid on sihtkaitsevööndis 296,4 ha piiranguvööndis 372,4 ha. Praeguseks on Keskkonnaamet saatnud maaomanikele ja kohalikele omavalitsustele teavitavad kirjad ja toimuvad kohtumised maaomanikega. See kaasamisprotsess kestab veel vähemalt kuu aega.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade