Tänasel Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) Piimafoorumil räägivad nii Eesti kui rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdid piimatootmise trendidest ning ressursse säästvast tootmisest. Piimafoorum jaguneb kaheks teemaplokiks - esimene osa päevast keskendub turuülevaatele, teadusarendustegevusele ja majandusnäitajatele ning teine pool päevast annab ülevaate maaressursi kasutamisest piimatootmiseks ja sellest tulenevatest väljakutsetest.
"Põllumajanduskoja väärikale veerandsaja aasta pikkusele tegevusele tagasi vaadates on piimandussektor olnud alati olulisel kohal. Seda ka täna, kui piimandus annab veerandi Eesti põllumajanduse kogutoodangust. Majanduskeskkond ja piimandus on küll aastatega teinud läbi suured muutused, kuid endiselt on piimanduses lahutamatud põllumaa, taime- ja loomakasvatus," ütles EPKK piimatoimkonna esinaine Pillerin Puskar.
"Eesti piimandussektori eelisteks on juba praegu rohemajanduse ja jätkusuutlikkuse vaatenurgast vaadates rohumaade rohkus ja hea kvaliteet põhisöötade tootmiseks. Rohumaa tagab väiksema sõltuvuse sisseostetavatest söötadest, mille hulgas on ka soja, maisi ja palmirasva. Need söödad suurendavad piimatootmise süsiniku jalajälge. Eesmärk on toota piima kohalikest söötadest ja tervest karjast, tegemata järeleandmisi kõrge toodangumahu ja kvaliteedi osas," lisas ta.
"Eestis on piimatootmiseks head eeldused - sobilikud looduslikud tingimused, kõrge produktiivsusega piimakarjad, mitmekesise struktuuriga piimatöötlemise sektor, paindlik tootearendustegevus ja hea tehnoloogiline varustatus. See loob suurepärase baasi piimatoodete turustamiseks nii sise- kui välisturgudel," rõhutas EPKK juhatuse liige Meeli Lindsaar.
Piimandussektori väljakutseid esile tuues tõdes Lindsaar, et piimandussektoris tuleb rohkem rõhku panna kodumaise tooraine väärindamisele ja kõrgema lisandväärtusega toodete ekspordile. Ekspordipotentsiaali ärakasutamiseks tuleb suurendada riigi panust Eesti toidu tuntuse tõstmisel ja ekspordi toetamisel ning administratiivsete takistuste kõrvaldamisel uutele turgudele müümiseks. "Eesootava rohepöörde kontekstis peavad vastutustundlikult käituma kõik toiduainete tarneahela osapooled -põllumajandustootjad, toiduainetööstused, kaubandusettevõtted ja tarbijad. Keskkonnahoidlikult ja kõrgetele standarditele vastavalt toodetud toidul on oma hind," lisas ta.
Virtuaalsel foorumil tutvustab Euroopa üks tunnustatumaid piimaturu analüütikuid Christopher Lafougere (GIRA) piimatootmise üldist majanduskeskkonda, Patrick Charlton (Alltech Europe) annab ülevaate ülemaailmsest söödaturu uuringust ning Lisa Fast (Livestock Water Recycling) teeb ettekande jätkusuutlikust ja ressursse säästvast piimatootmisest. Sõna saavad ka Eesti tunnustatud piimanduseksperdid: Ants-Hannes Viira (Eesti Maaülikool), Jaanus Murakas (E-Piim), Marko Gorban (Maaeluministeerium), Margus Lepp (Agrone).
Piimatootjate jaoks oli möödunud aasta pigem keeruline. Statistikaameti andmetel toodeti 2020. aastal 847 800 tonni piima, mis on 3% rohkem kui aasta varem. Jätkuvalt suurenes ka piimatoodang lehma kohta, mis oli keskmiselt 9943 kg ehk 310 kg rohkem kui 2019. aastal. Piima keskmiseks kokkuostuhinnaks kujunes möödunud aastal aga vaid 293 eurot/tonn, mis on viimase nelja aasta kõige madalam tase ja ei kata tootmiskulusid. Tootmiskulud on aga jõudsalt kasvanud. Kuigi tootmise näitajad on piimasektoris paranenud, siis keerulise turuolukorra tõttu kujunes piimatoodangu väärtuseks mullu 237 miljonit eurot, mida on üle 2% vähem aasta varasemaga võrreldes. Keeruline olukord piimaturul kajastub ka piimalehmade arvu vähenemises - 2020. aasta lõpu seisuga oli Eestis 84 400 piimalehma, mis on 600 võrra vähem kui aasta tagasi. Koguseliselt toodeti piimatoodetest 2020. aastal ülekaalukalt enim joogipiima, ülejäänud toodetest domineerisid juust ja kohupiim, hapendatud piimatooted (sh jogurt, joogijogurt, maitsestatud jogurt, kuumtöödeldud piim jm tooted) ning koor.
Statistikaameti esialgsetel andmetel oli Eesti piima ja piimatoodete eksport 2020. aastal rekordiline - 212,2 mln eurot, võrreldes eelneva aastaga 10,4 mln eurot ehk 5,2% enam. Suurima osa ekspordi väärtusest andsid juustud (37%) ja toorpiim (29%). Eesti päritolu piim ja piimatooted eksporditi 2020. aastal 50 erinevasse riiki. Olulisimate sihtturgudena püsisid lähiriigid - Leedu, Läti ja Soome, andes kokku 64,5% piima ja piimatoodete ekspordi koguväärtusest.
Piimafoorum toimub virtuaalselt, päevakava ja registreerimise lingi leiab siit: https://epkk.ee/12-05-2021-epkk-piimafoorum-2021/.
Konverents on tõlkega ja huvilistele tasuta. Konverents toimub MAK 2014-2020 meetme "Teadmussiirde pikaajaline programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas" raames; Rahastamisallikas: Euroopa Maaelu Põllumajandusfond (EAFRD).
Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pressiteade
