Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Võitlus kooreüraskiga tõhusamaks, mändide istutamine lihtsamaks ja pärn suuremasse ausse (2021-05-07 09:01:07)

Metsa majandamise eeskirja muudatused lubavad alates sellest kevadest tõhusamalt võidelda kuuse-kooreüraskitega. Metsa uuendamisel läheb nüüd arvesse ka harilik pärn ning mändi on lubatud istutada senisest hõredamalt.

Kuuse-kooreüraskiga aitab paremini võidelda muudatus, mis lubab selleks tarvilikud püünispuud külmal kevadel senisest kauemaks, ka pärast 1. juunit metsa jätta.

Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Sille Rebane selgitas, et kuuse-kooreüraski tõrjeks võib olla vaja raiuda üraski kahjustuskolde lähedal asuvaid väliselt terveid, ent nakkusallikaks olevaid või kahjurite paljunemist soodustavaid puid. Neid kasutatakse püünispuudena, mis veetakse metsast välja, kui üraskid on sinna elama asunud.

"Püünispuude väljaveo aeg sõltub ennekõike sellest, millal toimub üraskite lendlus," nentis Rebane. "Eelmise aasta erakordselt jahe kevad näitas, et üraskite lendluse hilinemisel võib tekkida vajadus jätta püünispuud metsa kauemaks, kui lubas seni kehtinud kord."

Püünispuude metsa jätmine on pärast 1. juunit lubatud ainult erandlikel kevadetel, kui Keskkonnaagentuuri kuuse-kooreüraski seire tavapärasest hilisemat lendlust kinnitab. Just Keskkonnaagentuur on pädev asutus andma metsaomanikele õigeid juhiseid püünispuude õigel ajal väljaveoks, sest jälgib üraskite haude arengut. Kui Keskkonnaagentuuri juhiste järgi on püünispuud jäetud väljaveo tähtajast metsa kauemaks, siis ei loeta seda rikkumiseks. Vastav teave kuuse-kooreüraski lendluse kohta avaldatakse Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnaameti kodulehtedel.

Eeskirja teine muudatus vähendab hariliku männi algtihedust istutamisel seniselt 3000 taimelt 2600 taimele hektari kohta. Eesti Maaülikooli kultiveerimiskohtade muutmise mõju analüüs kinnitas, et metsaomanik võib metsa uuendades istutada seni nõutust vähem mände. Viimastel aastatel on mändide väljalangevuse vähendamiseks kasutusele võetud tõhusaid abinõusid - taimede vahatamine, liimi ja liivaga katmine enne istutamist, samuti ulukitõrjevahendid. Samuti tagavad tänapäevased istutus- ja taimekäitlusvõtted taimede parema kasvama mineku.

"Väiksema algtiheduse nõue peaks soodustama hariliku männi senisest aktiivsemat istutamist erametsades männile sobivates kasvukohtades, kus omanikul on seni olnud lihtsam istutada teisi puuliike või jätta ala looduslikult uuenema," ütles Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna nõunik Priit Põllumäe.

Kolmas oluline muudatus puudutab Eestis ainsat looduslikult kasvavat pärnaliiki - harilikku pärna. See on nüüd lisatud nende puuliikide hulka, mida arvestatakse metsa uuendamisel ja metsa uuenenuks lugemisel.

Pärn moodustab väga väikese osa meie metsade tagavarast, kuid see on pidevalt kasvanud. Pärn talub varju ja võib peamiseks varjutaluvaks liigiks kujunenud hariliku kuuse kõrval või asemel hästi kasvada viljakatel rõsketel muldadel, moodustades segapuistuid. Uus kord soosib selliste segapuistute kasvamist, kuhu kuulub ka harilik pärn.



Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.