"Analüüsisin Maa-ameti aerolidari andmeid ja üllatusena märkasin, et ühe eraldise esimese rinde keskmine kõrgus ulatus 45 meetrini," jagas esimesi muljeid RMK kaugseirespetsialist Tauri Arumäe. Kohapeal andmete õigsust kontrollimas käinud taksaatorid Tõnis Leosk ja Teele Paluots kinnitasid leidu, kui mõõtsid tava kõrgusmõõtjaga suuremate haabade kõrguseks üle 43 meetri.

Puu täpse kõrguse mõõtmiseks kaasati Eesti Maaülikooli Geomaatika õppetooli dotsent Harli Jürgenson ning kaasprofessor Aive Liibusk, kelle väljatöötatud metoodika põhjal on ka teised Eesti kõrgeimad puud konkreetse kõrgusnumbri külge saanud. Eesti kõrgeim kuusk (48,58m) ja mänd (46,4m) paiknevad Põlvamaal Ootsipalus.

Elektrontahhümeetriga saadi puu ametlikuks kõrguseks maapinnast 43,22 m. Mõõtmisi läbi viinud Harli Jürgensoni sõnutsi võis kehva nähtavuse ja ladvaokste väiksuse tõttu pidada ametlikku mõõtmistulemust pigem mõnekümne sentimeetri võrra madalamaks, kui on tegelik puu kõrgus. Seda hinnangut toetasid ka teised mõõtmisviisid. Maapealse 3D skanneri kõrgusandmete punktipilve alusel on puu kõrgus maapinnast 43,68 m ja Maa-ameti aerolidari andmetel hinnati puu kõrguseks 43,5 m.

"Võttes arvesse puu juurekaela kõrgust, mis on maapinnast 27 cm, võime julgelt väita, et uueks Eesti kõrgeimaks haavaks tituleeritud puu kõrgus on üle 43 meetri," ütles Arumäe. RMK metsakorraldajad mõõtsid puu läbimõõduks rinna kõrguselt 49,4 cm ja samalt kõrguselt võetud puursüdamiku aastarõngaste järgi hindas Eesti Maaülikooli dendrokronoloogia teadur Sandra Metslaid puu vanuseks 93 aastat.

Allikas: RMK pressiteade