Neljapäeval, 22 märtsil selgus Euroopa veekonverentsil avaldatud EL riikide veemajanduse ülevaatest, et 27 liikmesriigi hulgas jääb Eesti oma veekogude ohustatuse poolest keskmiste hulka. Enim ohustatud veekogud on merre suubuvad jõed Hollandis, Belgias Hispaanias ja Ühendkuningriigis.

„Siiski on Eestil oht, et me ei saavuta aastaks 2015 rohkem kui poolte pinnaveekogude puhul head ning looduslikku seisundit,” ütles Keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liiv. „Ligi viiendiku praeguseks hinnatud pinnaveest moodustavad veekogud, mille seisund on niivõrd mõjutatud, et selle korrastamine võib olla kas tehniliselt või liialt suurte kulude tõttu lihtsalt võimatu.”

Pinnavee seisundi peamiseks halvendajaks on nii reoveepuhastitest kui ka maakasutusega seotud tegevustest pärinev reostus. „Ainult 37% Eesti pinnaveest moodustavad sellised veekogud, mille puhul võib kindlalt väita, et nende seisund ei ole ohustatud. Ülejäänud vajavad kas täiendavaid seisundi uuringuid, meetmeid reostuse piiramiseks või lihtsalt rohkem aega loodusliku seisundi saavutamiseks,” selgitas Liiv.

Kuigi Euroopa veekonverentsil avaldatud ülevaates sisalduvad andmed vajavad Liivi sõnul veel täpsustamist, on siiski teada, milliste veekogude seisund on ohustatud ning kus asuvad reostusallikad. „Täna on küsimus selles, kes ja millal peab maksma kinni miljarditesse kroonidesse küündivad investeeringud veekogude reostamise ja seisundi mõjutamise lõpetamiseks, kusjuures aega on meil selleks ainult aastani 2015,” ütles Liiv.

Keskkonnaministeerium on veekogude seisundi parandamiseks alustanud veemajanduskavade koostamise ettevalmistamist. Eestis on kokku kolm veemajanduspiirkonda - Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikond – ning kaheksa alampiirkonda ehk alamvesikonda. Kõik EL liikmesriigid peavad hiljemalt 2009. aasta lõpuks koostama riigis olevate vesikondade kohta veemajanduskavad, et nende alusel hiljemalt 2015. aastaks saavutada nii pinna- kui ka põhjavee hea ehk looduslik ning inimtegevusest rikkumatu seisund.

Pinnavee seisundi parandamisele saavad aga kaasa aidata ka kõik Eesti elanikud. „Igaüks meist peaks rohkem tähelepanu pöörama oma tegevuse tagajärgedele, kasvõi vähendades asjatut veekasutamist või eelistades keskkonnasõbrlikke pesemisvahendeid,” selgitas Liiv.