Töörühm hakkab analüüsima tuumaenergia kasutuselevõtmise võimalust Eestis ning esitab oma järeldused ja ettepanekud valitsusele hiljemalt septembris 2022.
Keskkonnaminister Tõnis Mölderi sõnul tuleb töörühmal hinnata riigi energiavajadust ja energiajulgeoleku tagamist järgmise paarikümne aasta vaates - kas Eestis oleks vajadust tuumaenergia järele ning kuivõrd sobituks see olemasolevasse elektrivõrku.
"Eesti energiajulgeoleku, säästvuse ja konkurentsivõime suurendamiseks ning 2050. aasta kliimaeesmärkide saavutamiseks oleks tuumaenergia kasutuselevõtmine üks võimalikke lahendusi. Tuumaenergia suudaks tagada ilmastikuoludest sõltumatult ööpäevaringse elektrivarustuse, samas oleks selle kasutuselevõtmise protsess väga pikaajaline ning nõuaks riigilt ülisuuri investeeringuid. Lahendada tuleks ka keeruline küsimus, mida teha kasutatud tuumakütusega," lausus Mölder.
"Töörühma ülesannete hulgast võiks veel välja tuua lähiriikide energiamajanduse arengusuundade ja koostöövõimaluste kaardistamise kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Samuti tuleb töörühmal analüüsida teistes riikides arendamisel olevaid tehnoloogiaid ning realiseeruvaid projekte, sealhulgas Eesti jaoks potentsiaalselt sobilikke lahendusi. Hinnata tuleb ka seda, kas tuumajaama arendamine peaks toimuma riigi või erasektori poolt ning millised võiks olla era- ja avaliku sektori koostöövõimalused. Lisaks tuleb kaardistada tuumaenergia arendamiseks vajaminev oskusteave ja tööjõuvajadus," selgitas Mölder.
Eesti võiks Mölderi kinnitusel kaaluda eelkõige IV põlvkonna moodulreaktorite kasutuselevõttu, millelt loodetakse suurte tuumaelektrijaamadega võrreldes lihtsamat ehitust, majanduslikku efektiivsust, töökindlust ja turvalisust.
Kui Eesti peaks otsustama tuumajaama rajada, võib selle töölehakkamiseni kuluda mitukümmend aastat ehk kindlasti ei juhtu see enne 2035. aastat. Riik alles asub seda teemat analüüsima ning praegu veel midagi otsustatud pole.
Mölderi sõnul eeldab tuumaenergia kasutuselevõtmine ühiskondlikku kokkulepet ja selgeid vastuseid inimeste põhjendatud küsimustele ja hirmudele. "Teaduspõhisest lähenemisest üksi ei piisa, vaja on ka inimeste ja ühiskonna üldist valmisolekut," märkis keskkonnaminister.