Peamiselt teadlastest koosnev MAK2030 juhtkogu valis üksmeelselt endi seast juhtkogu nimel kõneleva teadlase ja juhtkogu tööd koordineeriva esimehe. Teadlaste töödest ja otsustest räägib Eesti Maaülikooli metsapatoloogia professor Rein Drenkhan ja juhtkogu tööd ning suhtlust ekspertide ja teadlastega veab juhtkogu esimees, keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp.

Juhtkogul on kavas sel aastal kolm kohtumist, millest järgmine on juunis. Enne seda täiendavad teadlased arengukava oma ettepanekutega ja keskkonnaministeeriumil on plaan tutvustada seda asjaomastele ministeeriumitele ja huvigruppidele. Seega jätkub ligi kolm aastat väldanud laiapõhjaline kaasamine ja huvilisi hoitakse ka edaspidi ühises infoväljas. Selle aasta sihiks on seatud MAK2030 eesmärkide ja struktuuri korrastamine nii, et see oleks valmis järgmisel aastal algavale mõjude hindamise protsessiks

Rein Drenkhan kinnitas, et juhtkogu teadlased lähenevad probleemide lahendamisele teaduspõhiselt ja seega on oluline, et juhtkogu teadlased saavad arengukava valmimisse panustada vastavalt oma kompetentsile. "Seda on lubanud juhtkogu liikmed ka teha ja me jätame emotsioonid oma töös kõrvale. Meie eesmärgiks on kokku panna visioonidokument, mis vastab MAK2030 koostamise eel püstitatud eesmärkidele" rääkis Drenkhan. Juhtkogu liikmed tõstsid esile, et juhtkogul on töö tegemiseks olemas põhjalik taustamaterjal ja arvestades eelmise juhtkogu töö analüüsi, on selge, et arengukava saab olema kompromiss.

Arengukava keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) ja muude oluliste mõjude hindamise programmi koostamise plaani tutvustas projektijuht Meelis Seedre. "Meie ülesanne on muuhulgas jälgida, et metsanduse arengukava ei läheks vastuollu teiste Eestis kehtivate arengukavadega. Koostatav programm ja selle alusel loodav metoodika on aluseks oluliste mõjude hindamisele, mis kahtlemata pälvib suurt avalikku tähelepanu ja on kohaks, kus kõik huvigrupid saavad kaasa rääkida," rääkis Meelis Seedre. "Erinevate mõjude hindamine on erakordselt lai, sest lisaks keskkonnamõjudele hinnatakse ka teisi valdkondi - sotsiaalset, kultuurilist, majanduslikku, just nii nagu eelmine juhtkogu soovitas," selgitas Seedre. Nimetatud programmi ja metoodika järgi tellitakse keskkonnamõjude hindamine sh teiste valdkondade mõjude hindamisega.

Riigikantselei strateegiabüroo nõunik Triin Reisner, kes kuulus ka eelmisesse juhtkogusse, rääkis strateegilisest planeerimisest ja metsanduse arengukava seostest teiste oluliste strateegiatega.

Olulisemad käesoleva aasta ajalised pidepunktid:

mai 2021 - arengukava hetkeseisu tutvustatakse asjaomastele ministeeriumitele ja huvigruppidele

juuni 2021 - juhtkogu II kohtumine

september 2021 - KSH programmi avalik arutelu

november 2021 - juhtkogu III kohtumine

detsember 2021 - KSH programmi heakskiitmine ja MAK2030 on valmis mõjude hindamiseks

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade