Pildil on suur-laukhaned ja rabahaned. Pildistatud on  05.04.2016 Kolga-Jaani poldril.

Eesti Maaülikooli vastulause Keskkonnaameti pressiteatele 23.03.2021 "Haneliste kaitse ja ohjamise tegevuskava püüab leida tasakaalu põllumeeste ja looduskaitsjate huvide vahel"

Ivar Ojaste, PhD

Hanede ja laglede kaitse ja ohjamise tegevuskava eelnõu vastutav koostaja

26. märts 2021

Keskkonnaamet ja Eesti Maaülikool sõlmisid 2019. aasta kevadel lepingu "Hanede ja laglede kaitse ja ohjamise tegevuskava 2021-2025 eelnõu" koostamiseks, mis kinnitati Keskkonnaameti poolt 22.03.2021. Kõneksoleva kava fookusliikideks on hallhani, rabahani, suur-laukhani, valgepõsk-lagle ja kanada lagle. Eriline rõhuasetus on aga rabahanel, suur-laukhanel ja valgepõsk-laglel kui kõige arvukamatel ja enim põllumajandusele kahjusid tekitavatele liikidele.

Tegemist on teemaga, mis on muutunud eriti viimase paarikümne aasta jooksul järjest teravamaks, sest koos Eestis peatuvate laglede ja hanede arvu kasvuga on suurenenud ka kahjud põllumajandustootjatele. Eestis korraga peatuvate hanede ja laglede koguarv ulatub viimastel aastatel maksimaalselt 0,5 miljoni linnuni. Samas näitavad rahvusvahelised loendused, et kõige arvukamate haneliikide populatsioonid on väljumas kasvufaasist ning on stabiliseerumas. Hanede ja laglede poolt tekitatav kahju põllumajandustootjatele ei ole ainult kitsas Eesti probleem, vaid sellega tegelevad üha aktiivsemalt kõik hanede rännuteele jäävad riigid. Rahvusvahelisel tasandil koordineeritakse riikidevahelist koostööd AEWA (The African-Eurasian Waterbird Agreement) Euroopa haneplatvormi (European Goose Management Platform) kaudu.

Hanede ja laglede arvukuse ja sellest tuleneva põllumajandusliku kahju stabiliseerimine ja pikaajaline vähendamine on keeruline ja pikaajaline protsess, mis tuleneb ennekõike hanede ja laglede ühe põlvkonna pikast elueast (keskmiselt 10-11 aastat), suurest arvukusest ning suutlikkusest kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega. Vaatamata pikaajalistele uurimistöödele eeskätt Euroopas, aga ka Põhja-Ameerikas, ei ole suudetud leida universaalselt töötavat lahendust probleemi leevendamiseks. Seetõttu rõhutatakse teaduskirjanduses vajadust leida kombineeritud lahendusi rõhuasetusega eeskätt ökoloogilistele meetmetele. Sellest lähtuvalt valmis ka Eesti Maaülikooli poolt koostatud hanede ja laglede kaitse ja ohjamise tegevuskava eelnõu, mille keskne rõhuasetus oli suunatud just uute, hanede ökoloogial põhinevate meetmete adaptiivsele rakendamisele. Lähtuvalt erinevatest uuringutest ning Euroopa Komisjoni tõlgendusest derogatsioonide kohandamiseks, toonitati Keskkonnaametile üleantud dokumendis, et letaalse heidutusjahi lubamine on äärmuslik abivahend ning see saab olla vaid juhtumipõhine kaalutletud otsus ning jaht ei saa olla kesksel kohal probleemi lahendamisel.

Olles tutvunud Keskkonnaameti poolt kinnitatud Hanede ja laglede kaitse ja ohjamise tegevuskavaga, pean kava eelnõu vastutava koostajana nentima, et kavas olnud rõhuasetused on tänaseks oluliselt muutunud ning sellest on saanud eeskätt poliitiline, teatud ringkondadega suhteid siluda püüdev dokument. Teaduspõhine lähenemine probleemile on aga jäänud kahetsusväärselt tahaplaanile. Samuti ei teavitatud kavasse tehtud olulistest muudatustest enam Eesti Maaülikooli

Lähtuvalt eeltoodust ei ole Keskkonnaametil kohane viidata rakendusotsuste tegemisel Hanede ja laglede kaitse ja ohjamise tegevuskavale, mille eelnõu koostasid Eesti Maaülikooli eksperdid, vaid kui Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnaministeeriumi koostatud dokumendile, mille koostamisel kasutati Eesti Maaülikooli ekspertide poolt koostatud teoreetilist lähtealust. Eesti Maaülikool ei jaga nõusolekut ega vastutust Hanede ja laglede kaitse ja ohjamise tegevuskava raames tehtavate rakendusotsuste, eriti letaalse heidutusjahi jätkamise ega nendest johtuva osas.

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade