Kevad on käes ja Eestimaa põldudele on saabunud juba esimesed rändlinnud. See tekitab ühelt poolt heameelt, aga põllumeestele ka muret, sest põldudest ja karjamaadest ülelendavad haned ja lagled peatuvad just neil roheväljadel, et oma kõhtu täita. Rändel olevate haneliste arvukus ja nende poolt põllumajandusele tehtud kahjud on viimastel aastatel oluliselt kasvanud - seda on märganud nii põllumajandustootjad ise kui tunnistanud ka ornitoloogid ja keskkonnaametnikud.

Keskkonnaamet kinnitas sellel nädalal hanede ja laglede kaitse- ja ohjamise tegevuskava. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda peab selle valmimist oluliseks sammuks Eesti ökoloogilise tasakaalu saavutamisel ja elurikkuse hoidmisel. Koda tänab mitme aasta pikkuse panuse eest keskkonnaministri haldusala ametnikke ja kava koostamisel osalenud koostööpartnereid. Kava üheks eesmärgiks on ka rändel olevate haneliste tekitatud põllukahjude vähendamine. Kava rakendamise ajal kogutakse pidevalt erinevaid andmeid ning nende põhjal on võimalik tegevusi aja jooksul ka kohandada. Põllumajanduskoda peab selles osas tähtsaks koostööd kõikide teemaga seotud osapooltega.

Põllumehed tunnevad, et kava koostanud ornitoloogid on keskendunud rohkem lindude kaitsmisele, samas on kahjude vähendamine jäetud põllumeeste endi mureks. Riik kompenseerib kahjusid ühe ettevõtte kohta kuni 3200 eurot, mis katab vaevalt kümne hektari kahjud. Tuhandete isendite suuruseni ulatuvate linnuparvede puhul tekib selline kahju juba siis, kui lindude õigeaegsele peletamisele vaid ühe korra hilineda.

"Põllumehed oleksid soovinud, et teisi heidutuse meetmeid täiendavat letaalse heidutuse võimalust saaks põllukahjude vähendamiseks kasutada laiemalt kui vaid viies maakonnas. Suure rändekoormuse all kannatab ka näiteks Ida-Järvamaa. Linnud ei tunne maakondade piire ja kahjud sünnivad tegelikult suuremal osal Eestimaast," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teraviljatoimkonna esindaja ja teraviljakasvataja Olav Kreen.

"Kutsun kõiki põllumehi üles Keskkonnaametile lindude poolt tekitatud kahjudest kindlasti teada andma. Ainult nii saab hinnata kahjude tegelikku ulatust ja mõju Eesti põllumajandusele ning selgitada probleemi tõsidust. Letaalse kevadise heidutuse võimalike piirkondade määratlemisel lähtutakse heidutuskavas muuhulgas kahjude esinemisest," pani Kreen põllumeestele südamele.

Põllumajanduskoja hinnangul ei tohiks alahinnata rändlindude tekitatud kahju rohumaadele ja sealt edasi juba loomakasvatusele. Eesmärk peab olema suunata rändlinnud looduslikele toitumisaladele, millest meil Eestis puudust ei ole. Tänavu kevadel on aga letaalne heidutus rohumaadel keelatud.

"Põllumeeste kogemused on näidanud, et muud haneliste heidutusmeetmed ei anna enam piisavaid tulemusi. Kevadine letaalne heidutus on põllumehele oluline lisameede, mis võimaldab täiendava inimressursiga heidutada ja seeläbi anda parema tulemuse," lisas Kreen. Kevadine letaalne heidutus ei suuda mõjutada haneliste populatsiooni. Heidutuse eesmärgil tapetakse vaid mõned linnud. Heidutusjahi raames saab hukka oluliselt väiksem arv linde kui tavapäraselt looduses. Lisaks võib heidutusel olla pikaajaline mõju ja osad linnud valivad uue rändetee.

Kreen lisas, et kevadine letaalne heidutus võib osutuda oluliseks meetmeks võitluses väga ohtliku linnugripiga. Tänaseks on Eestis avastatud juba esimesed lindude gripi juhtumid, mistõttu on äärmiselt oluline kiiresti reageerida, et ära hoida suuri kahjusid toidutootmisele ja analoogset olukorda, mis tekkis sigade Aafrika katku jõudmisega Eestisse. Koos hanede kevadise heidutusega saab paika panna ka linnugripi seiremetoodika, et aidata kaasa linnugripi leviku ohjamisele.

TAUST:

Keskkonnaamet lubab 2021. aasta kevadel taliviljapõldude kahjustuste vältimiseks täiendava ennetusmeetmena teha haneliste letaalset heidutust Tartu, Jõgeva, Harju, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna põllumeestel, kes on esitanud vastavasisulise taotluse. Piirkondade valik on tehtud lähtuvalt Keskkonnaametile eelnevatel aastatel registreeritud kahjustuste ulatusest. Neis maakondades on Keskkonnaameti andmetel viimase kolme aasta jooksul olnud kahjustused kõige suuremad. Üldteada on aga tõsiasi, et põllumehed ei anna kaugeltki kõikidest kahjudest teada, sest kahjude hüvitamist on võimalik saada väga väikeses ulatuses.

Heidutusega hõlmatavad liigid on 2021. aastal suur-laukhani ja valgepõsk-lagle. Tänavu ei lubata rabahane küttimist, et vältida ohustatud taiga-rabahanede hukkumist. Samuti ei lubata hallhane küttimist. Heidutusjahti on lubatud pidada vaid külvatud kultuuriga põldudel. Kaitsealadel, söötis maadel, rohumaadel ja kesal heidutusjahti ei lubata. Jahi täpsemad reeglid (limiidid, küttimisandmete edastamise kohustus) selguvad lähiajal. Üldjoontes jäävad kehtima 2020. aastal pilootprojekti raames kasutuses olnud põhimõtted, millega saab lähemalt tutvuda uuringu aruandes www.rewild.ee/haned.

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pressiteade