Püünispuudeks valitakse vigastatud, nõrgestatud või kasvus alla jäänud kuused eelmise aasta kahjustuskolde lähedusest. Püünispuudena saab kasutada ka hilissügisest ning talvist tormimurdu- ja heidet ning lume poolt murtud kuuski. Et püünispuud töötaksid kahjuritõrje eesmärgil võimalikult efektiivselt, kasutatakse selleks lisaks veel sünteetilisi feromoonpreparaate. Keskkonnaagentuuri metsaosakonna peaspetsialisti Heino Õunapi sõnul lendab püünispuudele feromoonpreparaatide mõjul rohkem üraskeid ning püünispuid läheb selle võrra vähem vaja.

Püünispuude koha valikul tuleb arvestada kindlasti sellega, et veel sama aasta kevadel tuleb püünispuud mõne nädala jooksul pärast nende asustamist metsast saeveskitesse töötlemiseks välja vedada. Püünispuude saagimise tulemusena putukad hukkuvad või hajuvad laiali ja pole suutelised kasvavaid puid asustama. Õunap toonitab, et kui sellega viivitada, jõuavad noormardikad kooruda ja koore alt lahkuda.

"Veelgi enam, tõrjetöödega viivitamine soodustab sõsarhaude rajamist, sest juba 2-3 nädalat pärast puu asustamist on ligi pooled haude rajanud vanamardikad puult lahkunud ja sõsarhaude rajamiseks uutele puudele lennanud," lisab ta.

Lisaks kommenteerib Õunap, et kui kasutada langetusmasinat, tuleks püünispuud langetada mitte enne märtsi lõppu. "Laasimisel masin vigastab püünispuu koort sedavõrd, et varsti muutub puu üraskile asustamiskõlbmatuks. Masina kasutamisel juhtub see palju kiiremini kui käsitsi laasimisel," sõnas Heino Õunap.

Vaatamata sellele, et üraski tõrjeks kasutatakse püünispuid, asustab kuuse-kooreürask sageli jätkuvalt ka kasvavaid puid.

Juhendmaterjali metsaomanikule, kuidas kuuse-kooreüraskit ära tunda ja ära hoida, leiate Keskkonnaministeeriumi kodulehelt: https://www.envir.ee/sites/default/files/news-related-files/juhend_kuuse_kooreyraski_torjeks.pdf

Allikas: Keskkonnaagentuuri pressiteade