Keskkonnaminister Tõnis Mölderi sõnul on jäätmekava pikendamise peapõhjus see, et praegu on käimas mitmed uuringud ja analüüsid, mille tulemused on uue jäätmekava tegemise eelduseks. "Värsketele andmetele tuginedes saame seada realistlikud eesmärgid," tõdes minister. "Analüüsidest saadavad ettepanekud aitavad jäätmevaldkonda põhjalikult korrastada. Nii saame paremini planeerida ka jäätmemajanduses astutavaid järgmisi samme."

Minister lisas, et riigi uue jäätmekava koostamise ettevalmistused on alanud ning too valmib hiljemalt novembris 2022. Praeguseks on valminud juba näiteks mereprügi vähendamise kava, mis on oluline jäätmetekke vältimise seisukohast, samuti on valmimas toidujäätmete tekke vältimise kava.

Praegu koostamisel olevad jäätmeanalüüsid, millest üht viib läbi Maailmapank ja teist Technopolis, valmivad selle aasta keskpaigaks. Lisaks valmib 2021. aasta lõpuks Eesti ringmajanduse tegevuskava, mis toetab Eestis ringmajandusel põhineva ettevõtluse kujunemist aastaks 2035 ning mis on tihedalt seotud ka jäätmevaldkonnaga.

Eesti 2014.-2020. aasta jäätmekava keskendus jäätmetekke vähendamisele ja jäätmete ringlusse suunamisele. Uues jäätmekavas tuleb kindlasti senisest enam keskenduda kestlikule tootmisele ja tarbimisele, jäätmetekke vältimisele, korduskasutuse edendamisele ning ohutu materjaliringluse suurendamisele.

Paraku ei ole aga aruande kohaselt kaugeltki kõik jäätmevaldkonna eesmärgid täidetud. "Kuigi jäätmeteke kasvas majanduskasvust vähem ning eestlased on olnud üsna mõistlikud tarbijad, ei ole me suutnud saavutada eesmärki, et olmejäätmete tekke kasvuprotsent jääks alla poole sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvuprotsendist", ütles keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais.

Keskkonnariski vähendamise eesmärgi poole on samas liigutud jõudsalt: kõik suletud prügilad on korrastatud ning käib korrastatud prügilate järelhooldus ja seire.

Suur probleem on endiselt olmejäätmete ringlusse võtt, mille 50% suuruse sihttaseme saavutamisest oleme veel kaugel - 2018. aastal oli see 31%. "Põhjuseks võib pidada inimeste vähest teadlikkust jäätmete liigiti kogumisest, selle tegevuse ebamugavat või puudulikku taristut ning kahtlemata ka ebapiisavaid ringlusse võtu võimalusi nii riigis kui ka kogu regioonis," nentis Soomlais. "Probleem on ka selles, et endiselt lastakse turule tooteid ja pakendeid, mida on väga keeruline või isegi võimatu ringlusesse suunata."

Puudusena tõi ta välja ka selle, et paraku suunatakse üha rohkem jäätmeid prügilatesse ladestamisele, mille üheks põhjuseks on, et jäätmete prügilasse ladestamise saastetasu on püsinud muutumatuna 2015. aastast.

Aastail 2014-2020 on Keskkonnainspektsioon (nüüdne Keskkonnaamet) panustanud jäätmevaldkonna järelevalves peamiselt riikidevahelise jäätmeveo, ehitus- ja lammutusjäätmete, ohtlike jäätmete ja metallijäätmete käitluskohtade, tootjavastutuse valdkonna ning autoremondi- ja lammutustöökodade kontrollimisele.

2014.-2020. aastal suunati jäätmevaldkonda ka varasemast suuremaid toetusi. Erinevatest programmidest ja struktuurivahenditest toetati Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu jäätmevaldkonda ligi 29 miljonit eurot. Toetatud on näiteks ohtlike jäätmete kogumist, vanade ehitiste lammutamist ja jäätmejaamade rajamist, samuti tööstusjäätmete ja poolkoksiprügilate järelseiret ja -hooldust ning erinevaid uuringuid. Veel on toetatud nii klaasijäätmete kui ka biojäätmete käitlemise võimekuse parandamist. Lisaks on nn kliimarahast toetatud kohalike omavalitsuste jäätmemajandust.

Ka hetkel on mõned toetusvoorud kas avatud või peagi avanemas. Näiteks oodatakse kuni 31. märtsini biolagunevate jäätmete ringlusse võtu soodustamise taotlusi, peatselt aga on plaanis avada kohalikele omavalitsustele biojäätmete kogumise toetusvoor.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade