Selle aasta kevadest keelab keskkonnaministeerium kulu põletamise üle Eesti, et vältida iga aasta aina sagenevaid traagilisi tuleõnnetusi.

Päästeameti pressiesindaja Rain Porssi sõnul eeldab kulupõletamise keelamine keskkonnaministri määrusega metsa ja muu taimestikuga kaetud tuleohutusnõuete muutmist, mis leiab aset lähiajal.

Peatselt rakenduva uue korra järgi ei tohi terves Eestis kulu põletada alates lume sulamisest kuni esimeste sügisvihmadeni. Keskkonnainspektsioon ja päästeamet lähtuvad keelu jõustamisel Eesti meteoroloogia- ja hüdroloogia instituudi andmetest maastiku tuleohu kohta.

Lisaks kavatseb päästeamet koostöös keskkonnainspektsiooni ja politseiga senisest tunduvalt jõulisemalt rakendada tuleohutusalast järelevalvet, hakates tegema ka õhuvaatlusi rikkujate tabamiseks. Tuleohutusreeglite eirajaid ootavad trahvi.

Keskkonnaametnikke ja päästjaid pani otsustavalt tegutsema möödunud aasta kurb statistika, mille järgi toimus Eestis üle 5000 kulupõlengu ning maastiku tulekahjud nõudsid neli inimelu.

Rain Porssi sõnul ei peaks inimesed on käitumise kujundamisel siiski mitte lähtuma seaduste ja karistuste kartmisest. "Oluline on, et iga inimene mõistaks, kui ohtlik on kulu või prahi põletamine ning mõistaks, et see võib lõppeda väga traagiliselt," märkis Porss.

Tema sõnul peaksid inimesed hoidma silma peal ka oma naabritel ja kui märgatakse tuleohutusnõuete eiramist, tuleks viivitamatult sekkuda. "Sageli ei saagi põlengutes kannatada mitte süüdlase, vaid tema naabrite vara," ütles Porss.

Allikas: BNS

Kulupõletamise luba vaata tuleohukaardilt

Erinevalt mullusest kevadest, kui kulu põletamine oli seadusega lubatud kaks nädalat pärast lume sulamist, peab tänavu seda uurima Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi tuleohukaardilt.

Eilseni polnud aga selge, kes ja kuidas inimesi kulupõletamise lubamise aegadest peaks teavitama.

Tänavu hakati kulu põletama 14. märtsil, kui päästeteenistus sai kolm väljakutset. Esimene põleng oli Tallinnas Narva maantee läheduses ja teine pool tundi hiljem Kohilas Oja poe juures, kus põles 15meetrine ala. Kohilas kustutati tuli kiiresti.

“Kulu põletamisel peavad inimesed aru saama, et nad panevad sellega ohtu mitte ainult enda, vaid sageli ka naabrite elu ja vara,” ütles päästeameti pressiesindaja Rain Porss.
Ta saab ainult soovitada loobuda kulu põletamisest, keelata aga mitte. Mullu hukkus Eestis kulupõlenguis neli inimest. Kuigi päästeamet on teinud ettepaneku kulu põletamine täielikult keelata, pole see seadusekoostajatele seni vastuvõetav olnud.

“Täielikult kulupõletamist keelata ei saa. Näiteks rannaaladel on see sageli ainus viis takistada alade kinnikasvamist,” selgitas keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Timo Anis, üks määruse koostajatest. Nii on jätkuvalt lubatud teatud aja jooksul kulu põletada mullu novembrist kehtiva keskkonnaministri määruse nr 52 kohaselt. Selles on kirjas tuleohtliku aja ja tuleohtliku ala mõiste. Tuleohtlik aeg on periood, mis määratakse Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) tuleohukaardi järgi.
EMHI ilmaprognooside osakonna juhataja Merike Merilain ütles, et tavaliselt pole enne 15. aprilli tuleohukaarti koostatud. Andmed kaardi koostamiseks saadakse 23 ilmavaatlusjaamast.

EHMI peadirektori Jaan Saare hinnangul ei ole tuleohukaart piisav tuleohtliku aja otsustamisel.

“Kaart võib olla abistav vahend, kuid mitte määrav,“ ütles Jaan Saar.
Keskkonnaministeeriumi, keskkonnainspektsiooni ja siseministeeriumi ning päästeameti esindajad otsustasid, et määruses on vaja teha muudatusi. Millised on konkreetsed ettepanekud, ei soovinud osalejad enne nõupidamist avaldada. Seniks tuleb juhinduda kehtivast korrast.

“Teeme parima ja püüame lähinädalate jooksul määruse muuta,” kinnitas nõupidamisel osalenud Timo Anis.

“EMHI ilmaprognoosi järgi on lähiajal veel tulemas külmaperiood ja võib sadada ka lund,” ütles ilmaprognooside osakonna juhataja Merike Merilain.
Päästeameti pressiesindaja Rain Porss lisas, et kevadel algavad politsei, päästeameti ja keskkonnainspektsiooni regulaarsed ühisreidid, et kontrollida tuleohutusnõuetest kinnipidamist, sealhulgas ka kulupõletamist keelatud ajal.

„Kasutame ka õhuseiret ja kutsume veel kord inimesi mõistlikkusele tulega ümberkäimisel,“ rõhutas päästeameti pressiesindaja.

* * *

Statistika
Päästeameti andmetel oli 2006. aastal 250 metsapõlengut ja 4726 maastikupõlengut, hukkunuid oli kulupõlengutes 4, vigastatuid metsa- ja maastikupõlengutes 3. Põlengud põhjustasid 80 hoone süttimise. Kulupõlenguid oli kokku 158, metsapõlenguid 32 ruutkilomeetril. Keskkonnainspektsioonil on 2006. aastal registreeritud 104 metsa tulekaitsenõuete rikkumist, põlengutega tekkinud keskkonnakahju suuruseks hinnati ligi 17 miljonit krooni.

Sinna hulka lähevad ka möödunudsuviste metsapõlengute kahjud, kusjuures kõik kahjud ei ole veel praeguseks selgunud. Tulekaitsenõuete rikkumise eest trahviti möödunud aastal 60 inimest, kolmele inimesele tehti hoiatustrahv. Trahvisumma oli kokku 57 600 krooni.
Kui põlengu tekitamises õnnestub süüdlane kindlaks teha, tuleb tal tasuda ka tekitatud keskkonnakahju.

Allikas: ajaleht Nädaline 16.03.2007, Heino Laiapea.