Luuvalupäev kuulub nende vanemate pühade hulka, mille kohta leiab andmeid 18. sajandi trükistest ja mis on alati olnud märgitud ka trükikalendrites. Üldiselt ongi see tänini trükistes püsinud tänu oma atraktiivsele nimetusele.
Vanemates trükistes mainitakse, et see on puhkepäev – tuli hoiduda töötegemisest, eriti aga luude ja liikmete koormamisest, et need oleksid terved ega valutaks. Seetõttu on nimetatud, et luuvalupäeval pole mõtet tantsida, joosta ega rasket füüsilist tööd teha. Päeva pühak on Apollonia.
Püha Apollonia
Apollonia sündis 3. sajandi keskel Egiptuses Aleksandrias ja oli kogu elu kristlaste poolehoidja, mis imperaator Philippose aegadel oli üsna riskantne valik. Suri 249. aastal vanema naisena märtrisurma, heites end leekidesse pärast seda, kui teda oli kõigiti piinatud ja ta hambad suust löödud. Et ta ise end tulle heitis, on tema märterlus seatud kahtluse allagi, sest märtri peavad ikka surmama vaenlased. 1970. aastal kanoniseeriti 9. veebruar tema üldtunnustatud pühaks, kuid õigeusukirik tähistab seda 22. veebruaril.
Hambaarstide patroonina on Apollonia atribuutideks kristlikus kunstis hammas ning tangid.
Apollonia Eestis
Vt Jüri Kuuskemaa artiklit aadressil http://www.miksike.ee/lisa/Pidu/Teised/luuvalupev.htm
Siinkohal sellest väljavõte:
Tänini on säilinud vaid üks keskaegne püha Apollonia kujutis Tallinnas. See on Niguliste peaaltaris koos teiste varakristlike märterneitsite Barbara, Dorothea ja Katariinaga. Enne reformatsiooni oli Nigulistes Apolloniale pühendatud erialtar. Selle väljanägemisest puuduvad andmed, kuid võib arvata, et kristliku meelekindluse sümbolina esitatud altaril kujutati pühaku kannatuslugu ja imetegusid.
Allikas: BERTA - Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas
