"Uute nõuete eesmärk on esmajoones innustada plastijäätmete liigiti kogumist, mis võimaldab neid kohe ringlusse suunata. Teisalt aitab see vältida plastijäätmete loodusesse sattumist väiksema käitlusvõimekusega riikides," sõnas Keskkonnaameti jäätmebüroo peaspetsialist Katrin Kaare.

Plastijäätmete teke on aasta-aastalt suurenenud. "Nende jäätmete kogumine, käitlemine ja ringlusse suunamine tekitab üha enam raskusi. Võimalusel tuleb plastijäätmeid kindlasti ringlusse võtta ehk toota nendest uusi plasttooteid," lisas Katrin Kaare.

Nendesse riikidesse, mis ei kuulu Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD), on lubatud vedada vaid liigiti kogutud puhast, kergesti ringlusse võetavat plasti. OECD riikidesse võib küll sega-plastijäätmeid eksportida, kuid seda ainult kirjaliku loa alusel.

Euroopa Liidu liikmesriikide vahel jätkub senine kord, kuid plastijäätmete koodid on muutunud. Nendega saab tutvuda Keskkonnaameti kodulehel.

Rohkem teavet selle kohta, kuidas 2021. aastast riikidevaheline plastijäätmete vedu toimub, leiab Keskkonnaameti kodulehelt. Keskkonnaametil on edaspidi plaanis uutest nõuetest kinnipidamist ka kontrollida.

· 2019. aasta mais leppisid 158 riiki - nende seas Eesti - Baseli konventsiooni konverentsil kokku, et plastijäätmete ekspordile tuleb seada senisest rangemad nõuded.

Allikas: Keskkonnaameti pressiteade