Märtsis alanud rahvusvahelise polaaraasta 2007-2008 raames käivitavad Rahvusvaheline Teadusnõukogu (ICSU) ja Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) viimase 50 aasta suurima polaaruuringute programmi, millesse on kaasatud ka Eesti. Eelnevad programmid on toimunud aastatel 1882-1883, 1932-1933 ja 1957-1958.

Programmis osalevad enam kui 60 riigist pärit teadlased, kes viivad läbi 220 teadusprojekti kuuel uurimissuunal: polaarregioonide seisukord, keskkonna ja sotsiaalsed muutused ning nende mõju maailmale, uued väljakutsed teaduses, asukoha eelis maa sisemuse, päikese ja
kosmose uurimisel ning inimmõõtme olulisus.

Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni peasekretär Michel Jarraud tõdes, et rahvusvaheline polaaraasta toimub meie tuleviku jaoks väga olulisel ajal, sest Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) hindamisraport näitab, et polaarpiirkonnad on temperatuurimuutuste suhtes eriti tundlikud. Selle jaoks, et neid piirkondi paremini jälgida ning toimuvaid muutusi ja nende mõjusid hinnata, on tarvis suurendada satelliitülevaadete arvu ja sagedust.

Eesti poolt võtab polaaraasta tegevustest osa Eesti Teaduste Akadeemia, kes on ICSU liige alates 1992. aastast. Lisaks osaleb üritustes Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI), mis pühendab ülemaailmse meteoroloogiapäeva - 23. märtsi - Arktika ja Antarktikaga seonduvale.

Rahvusvaheline polaaraasta, mis vältab 2009. aasta märtsini, tähistab uut lähenemist polaarteadustes, rõhudes eelnevast rohkem teadustevahelisele uurimistööle, ühildades füüsikat, ökoloogiat ja sotsiaalteadusi ning kattes nii Arktikat kui Antarktikat. Rahvusvahelise polaaraasta ametlik kodulehekülg asub aadressil http://www.ipy.org/.