Tugeva konkurentsi tõttu on põllumajandusettevõtete eesmärk toota madala ühikkuluga kvaliteetset toodangut, valides seejuures looduskeskkonda säästvad tootmisviisid. "Kui ettevõte oma sisendit efektiivselt ei kasuta, jääb osa toodangust kas tootmata või madala kvaliteedi tõttu müümata. See aga tähendab väiksemat müügitulu ja madalamat kasumit," põhjendas Luik-Lindsaar uurimuse olulisust.

Tööst selgus, et tõhusaks piimatootmiseks tuleb enam tähelepanu pöörata piimakarja geneetilisele valikule ja hügieenile ning tuua lehma esimene poegimine varasemaks. "Nii suurendaksime lehma piimatoodangut elupäeva kohta, mis on võtmetegur efektiivsuse kujunemisel," kirjeldas Luik-Lindsaar. Juhul, kui kasutatakse riiklikke ressursse, on nende tõhus kasutamine veelgi olulisem. "Kohalik omavalitsus saab poole tulust füüsilise isiku tulumaksust, mistõttu tuleb neil maksumaksja raha eest vastu pakkuda kvaliteetset teenust ja infrastruktuuri."

Lisaks hindas Luik-Lindsaar töö käigus maaliste omavalitsuste efektiivsust ja sellega seonduvaid tegureid. "Efektiivsemad omavalitsused on suuremad ning neid iseloomustab kõrgharidusega elanike suurem osakaal. Ebaefektiivsetes omavalitsustes on seevastu suurem toetuse osakaal, mistõttu tuleb tõhusate otsuste langetamiseks rakendada veelgi tõhusamaid meetmeid ning tulla appi ka tugiprogrammidega," võrdles ta.

Autori soovitus riigile on pakkuda piimatootjatele stiimuleid karja tervise parandamiseks ja suurendada hästitoimivate põllumajandusteadmiste ja innovatsioonisüsteemide kaudu piimatootjate teadlikkust karja terviseteguritest ja kõrgema aretusväärtusega materjalide valikust.

Doktoritöö juhendajad on prof. Rando Värnik ja vanemteadur Ants-Hannes Viira ning oponent prof. Timo Sipiläinen (University of Helsinki, Soome).

Dissertatsiooniga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace.

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade