Keskkonnaminister Rein Randver allkirjastas käskkirja, mis paneb aluse veemajanduskavade koostamisele kolmes Eesti vesikonnas - Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva vesikonnas. Veemajanduskavade alusel saab kokku panna tegevusplaani kõikide Eesti veekogude korrastamiseks.

“Alates 2003. aastast koostatakse EL riikides veemajanduskavu ja korraldatakse veemajandust valgalapõhiselt, mis tähendab seda, et arvestada tuleb veekogu kui tervikuga, sõltumata sellest, kus vallas või maakonnas veekogu osad paiknevad,” selgitas keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Indrek Tamberg. “Seetõttu saab nende kavade põhjal kokku panna ühtse tegevusplaani selleks, et saavutada kõikide Eesti veekogude hea seisund.”

Veemajanduskava annab hinnangu veekogude seisundile, määratleb iga veekogu jaoks eesmärgid, kirjeldab vee seisundi jälgimise põhimõtteid ning reastab vajalikud meetmed, et tagada kõikide veekogude hea seisundi saavutamine hiljemalt 2015 aastaks. Vesikondade veemajanduskavad põhinevad alamvesikondade (Eestis on kaheksa alamvesikonda) veemajanduskavadel, mida on koostatud juba 2001. aastast. Enamik neist on kinnitatud ning rakendamisel.

Kolme vesikonna valgalapõhiseid veemajanduskavu hakkab koostama Keskkonnaministeerium koostöös teiste riigiasutuste ning ekspertidega ja need peaksid valmima hiljemalt 2009. aastaks. Veekogude valgalapõhise kaitse korraldamine seab uudsesse olukorda ka veekasutajad - näiteks jõe ülemjooksul asuvad inimesed peavad vett kasutades arvestama ka alamjooksul asujatega.

Veemajanduskavade koostamisel on võimalus osaleda kõikide Eesti inimestel. Selleks korraldab Keskkonnaministeerium avalikke koosolekuid ning avalikustab veemajanduskavade eelnõud märkuste ja ettepanekute saamiseks.

Täiendavat teavet veemajanduskavade koostamises või rakendamises osalemise kohta saab kohalikust keskkonnateenistustest või keskkonnaministeeriumi veeosakonnast ning keskkonnaministeeriumi kodulehelt www.envir.ee/vesikond

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 12.03.07 pressiteade