Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Eesti koroonapositiivseid viib haiglasse kopsupõletik, teisi abivajajaid aga sünnitus (2020-12-10 08:21:43)
 
Professor Anneli Uusküla. Foto: Aavo Kaine

Tartu Ülikooli teadlased analüüsisid 2020. aasta kaheksa kuu andmeid pea 32 000 inimese kohta, kelle hulgas olid nii positiivse koroonaproovi andjaid kui ka need, kes ei olnud sel ajal koroonaviirusega nakatunud. Analüüsi esmased tulemused näitasid, et koroonapatsient sattus haiglasse peamiselt kopsupõletiku või ägeda bronhiidi tõttu. Need, kel koroonat ei olnud, läksid haiglasse enamasti sünnitusabi ja meditsiinilisi kordusprotseduure saama.

Maailmas on vähe uuringuid, mis põhineksid ühe riigi rahvastiku kõikidel positiivse koroonaproovi andnud inimeste andmetel. Et hinnata erinevaid koroonasse haigestumisega seotud tegureid, võtsid Tartu Ülikooli meditsiiniteadlased ette nende Eesti inimeste andmed, kes on saanud koroonaviiruse suhtes positiivse testitulemuse.

Nii analüüsiti Tartu Ülikooli epidemioloogia professori Anneli Uusküla eestvedamisel Eesti Haigekassa ja Terviseameti andmeid 3598 inimese kohta, kes andsid 2020. aasta 25. veebruarist 6. oktoobrini SARS-CoV-2 suhtes positiivse proovi. Viirusekandjate kõrvale võeti 28 399 inimest hõlmav kontrollrühm, kuhu kuulusid need, kellel samal ajavahemikul koroonat ei olnud.

Professor Anneli Uusküla rõhutas, et analüüsitulemused on esialgsed, kuid tema sõnul lubavad need kinnitada, et koroonaviirus on väga demokraatlik - see mõjutab võrdselt nii mehi kui ka naisi ja võib tabada igas eas inimesi. Analüüsist nähtus, et umbes pooled koroonaviirusega nakatunutest olid mehed (47%) ja haigust põdev inimene oli keskmiselt 45-aastane.

Haiglasse sattunud koroonapositiivsed

Pärast positiivse testitulemuse teadasaamist pöörduti 93%-l juhtudest raviasutuse poole, et saada tervisenõu või -abi, sh 85%-l juhtudest saadi abi perearstilt. 7% positiivse koroonatesti saanud inimestest ei jõudnud meditsiinisüsteemi vaatevälja. Haiglaravi vajas 19% koroonapositiivsetest, sh 5,5% intensiivravi, kus veedeti keskmiselt üheksa päeva.

Uusküla sõnul vajasid meditsiinisüsteemi tähelepanu kõige enam 70-aastased ja eakamad nakatunud. 80% koroonapatsientidest sattus haiglaravile umbes kahe nädala jooksul pärast positiivse testitulemuse saamist. "Haiglaravi vajadus on vanuseti väga erinev, aga suuresti on see seotud kõrgema vanusega. Ligi 60% nakatunud 80-aastastest ja eakamatest vajas haiglaravi," tõdes Uusküla.

Peamised põhjused, miks koroonapatsient haiglasse ravile sattus, olid viiruslik kopsupõletik (53%), äge bronhiit (6%), kuseteede infektsioon (2%) ja südame isheemiatõbi (2%).

Vaadeldud ajavahemikus suri 107 koroonapositiivset (3%). "Ligi veerandil juhtudest tabas surm eakaid, kel vanust 70 aastat ja enam," kirjeldas professor. Üle poole nakatunutest suri haiglas, ent surmajuhtumeid lisandus ka pärast haiglast väljakirjutamist. Näiteks 30 päeva pärast haiglaravi suri 9% nakatunutest. Ligi kolmandiku (29%) surmajuhtude korral ei viibinud patsiendid üldse haiglas.

Haiglasse sattumise põhjused koroonata inimestel

Kontrollrühma analüüs näitas, et ka nende seas oli inimesi, kes sattusid vaatlusaja jooksul eri põhjustel haiglasse või perearsti juurde. Enam kui pooled inimesed (56%) pöördusid oma tervisemurega raviasutuse poole ja 43% juhtudel võeti ühendust perearstiga.

Nende puhul oli kõige sagedasem haiglaravi vajamise põhjus sünnitus (6% juhtudest). 3% juhtudel vajasid patsiendid meditsiinilisi protseduure, mis olid seotud peamiselt vähiraviga, 3% juhtudel oli toimunud peaajuinfarkt ja esines südame kodade virvendusarütmiat. 2% haiglasse pöördunud patsientidest vajas abi seoses insuliinisõltumatu suhkurtõvega.

Haiglaravile sattus 3% koroonata inimestest, neist intensiivravile 0,8%. Intensiivravipäevade keskmine arv oli neil aga poole väiksem kui koroonapatsientidel - neli päeva. "See haiglaravi kasutus on Eesti jaoks üpris tavapärane," tõdes Uusküla.

Kontrollrühmas oli ka surmajuhtumeid - vaatlusalusel perioodil suri 106 inimest (0,4%).

Jälgimisuuring

Lähiajal alustavad teadlased koroonasse haigestunud inimeste individuaalset jälgimist, et hinnata koroona võimalikku pikaajalist mõju haiguse läbipõdenud inimesele. "Selle all peetakse silmas tervisehäireid, mis jäävad osal inimestel pärast haiguse põdemist püsima. Erialakirjanduse andmetel on sellel hulk põhjusi: intensiivravi- või viirusnakkusejärgne sündroom, aga ka spetsiifilised COVID-19 põdemise järgsed tervisehäired. See väärib edasi uurimist, sest kui teame põhjusi, oskame ka paremini ravida," ütles Uusküla.

Professor Anneli Uusküla pidas ettekande"Kes ja kui raskelt koroonat põdes?" Tartu Ülikooli konverentsil "Arukas kohanemine koroonaviirusega", mida saab järelvaadata UTTV keskkonnas. Konverentsi teisi ettekandeid saab vaadata veebikeskkonnas worksup.com (event ID: koroonakonverents).

Allikas: Tartu Ülikooli pressiteade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.