"Juhtkogu kohtumistel on arutelud muutunud väga laialivalguvateks, kuna pidevalt on lisandund aina uusi ja detailseid teemasid ja seetõttu on kadunud fookus riikliku strateegilise dokumendi koostamiseks," selgitas keskkonnaminister Rain Epler. "Kindlasti kutsun kokku uue juhtkogu, kuid enne seda plaanin nõu pidada ministeeriumi ametnike ja väliste ekspertidega, et täpsustada uue juhtkogu rolli protsessis. Ma isiklikult arvan, et arengukava sisulise ettevalmistamisega peavad tegelema valdkonna eksperdid ning juhtkogu peaks olema see organ, kes "tempot" hoiab ja vaidlusküsimuste või eriarvamuste puhul töötab kompromissi leidmise nimel."

Metsanduse järgmise kümnendi arengukava (MAK2030) koostamine algas 2018. aastal. See on olnud üks Eesti suurimaid kaasamisprotsesse. Metsanduse arengukava koostamisse on kaasatud sisuliselt kogu Eesti ehk metsandus on ühiskonnas teadvustatud teema. Ministeeriumil on tekkinud tohutult materjali, mille põhjal erinevates küsimustes seisukohti koostada, teame ühisosi ja erimeelsusi, samuti erinevate huvipoolte murekohti Selle käigus sai selgeks selline kaasamine sobib hästi murekohtade kaardistamiseks, kuid mitte nende lahendamiseks. Mitmeid ühisosadel baseeruvaid murekohti me juba oleme ka kiirelt lahendama hakanud

Lähiajal kavatseb keskkonnaminister kokku kutsuda teda nõustava metsandusnõukogu, et arutada kuidas võimalikult kiiresti ja parimaid teadmisi kasutades jõuda järgmise kümnendi metsanduse arengukavani. Ministeerium teavitab avalikkust järgnevatest sammudest esimesel võimalusel.

Keskkonnaministeerium tänab kõiki juhtkogu liikmeid koostöö ja panuse eest metsanduse probleemide kaardistamisel!

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade