Ferratumi rahvusvaheline jõulu-uuring näitab, et inimeste eelarved on sel aastal suhteliselt väikesed. Üle poole vastanutest ennustasid, et kulutavad eelmiste jõuludega võrreldes vähem. Eriti selge on see 10% vastanute puhul, kes on kaotanud töökoha, ja 14% puhul, kellel on vähendatud palka. 57% vastanutest märkis, et nende jõuluaja kulutuste piir on 200 eurot.

Graafik: kuidas mõjutas koroonaviirus sinu tööstaatust?

Eestlaste jõulukulutused püsivad eelmise aastaga võrreldes samal tasemel

Keskmiselt plaanivad eestlased jõuluostudele kulutada leibkonna sissetulekust 16 protsenti ehk 281 eurot. Läinud aastal arvestasid eestlased pühadega seotud kulutusteks samuti 16 protsenti sissetulekust ehk 249 eurot ja tunamullu 17% sissetulekust ehk 257 eurot.

Küsimustele vastanud 12 riigi 20 000 leibkonna seas jäävad eestlaste kulutused pisut alla riikide keskmisele jõulukulutuste näitajale, milleks on 18% leibkonna sissetulekust.

Kõige suurema osa leibkonna sissetulekust kulutavad jõuluostudele bulgaarlased ja rumeenlased. Suurima summa kulutajad on kõrgema elukallidusega riikide kodanikud: austraallased, taanlased ja norrakad, kes kulutavad jõuludele vastavalt 821, 761 ja 779 eurot.

Uuritud riikide võrdluses jäävad summalt kõige tagasihoidlikumaks meie lõunanaabrite lätlaste jõulukulutused - need on kõigest 213 eurot. Kõige väiksema osa leibkonna sissetulekust kulutavad soomlased ja hollandlased.

Graafik: jõuluostude summa osakaal leibkonna netosissetulekut arvestades

"Uuringu tulemustest selgus, et eestlased plaanivad kulutada jõuludele protsentuaalselt sama palju kui eelmisel aastal ning suuri muutusi siin märgata ei ole," kommenteeris Ferratum Banki tegevjuhi asetäitja Antti Kumpulainen.

Jõuluperioodil kulutatakse kõige rohkem toidule

Ühegi erandita kulutavad vastajad kõigist 12 riigist eelseisvatel kuudel suurema osa oma rahast toidukaupadele. Teisel kohal on kodukaubad, talveriided ja kulutused lastele.

Eestlaste jõulukulutuste esiviisikus on esikohal samuti kulutused toidukaupadele, järgnevad mänguasjad, kulutused lastele, heaoluteenustele ja kodukaupadele.

Graafik: enim ostetavate artiklite nimekiri jõuluperioodil (Eesti)

"Eestlased kulutavad nagu teised riigidki suure osa selle aasta jõulueelarvest toidukaupadele ning samuti on näha, et igal aastal on mänguasjad kindlalt kulutuste esiviisikus," lisas Kumpulainen.

Covid-19 toob meid teineteisele lähemale

Ferratumi rahvusvaheline uuring näitab, et pühad plaanitakse veeta kodus pereringis.

Graafik: mis on inimestele jõulude ajal kõige olulisem

Ehkki inimesed hoiavad kokku reisimiselt ja luksuskaupadelt, on nende suurim jõulukink pere ja lähedastega koos veedetud aeg. Nii vastas pea 70% osalenutest, kui küsiti, millele kavatsetakse järelejäänud 2020. aasta jooksul kõige rohkem oma aega pühendada. Pühadeaja nautimine oli teisel kohal (18%).

Millised on uue aasta lubadused?

Peamise uusaastalubadusena joonistub selgelt välja enda ja oma lähedaste tervise hoidmine.

Graafik: uue aasta lubadused 2020

Küsimusele uue aasta lubaduste kohta vastas 22%, et kõige olulisem on tervise hoidmine ja Covid-19 leviku tõkestamine. Neile järgnevad ajaveetmine koos lähedastega (16%), väikeste rõõmude väärtustamine (11%) ja sagedasem sportimine (10%). Diagrammi lõpust leiame reisimise, kolimise ja auto ostmise.

Covid-19 vähendas sularaha osakaalu, kuid ei võtnud soovi poodi külastada

COVID-19 on tänavu põhjalikult meie käitumist muutnud. COVID-19 on sularahast loobumist kiirendanud. Veebist tellides eelistab vaid 26% inimestest sularahaga maksta, teised teevad kontaktivabu makseid. Hoolimata sellest, et liikumispiirangute ajal tegime enamiku ostudest veebis, näitab jõulu-uuring, et tegelikult eelistavad ostlejad asju näha, katsuda ja proovida. Nagu puhkuseuuringu puhul vastas 68% vastanutest nüüdki, et eelistaks teha oma jõuluostud füüsilistes kauplustes.

Jõulu-uuring Ferratum Christmas Barometer 2020

●Ferratum korraldas rahvusvahelise jõulu-uuringu 13. korda.

●Uuringu eesmärk on kaardistada inimeste pühadeaegseid tarbimisharjumusi, võrrelda neid riigiti ja vaadata, mis on aastate jooksul muutunud.

●Sel aastal osales uuringus ligi 20 000 leibkonda.

●Vastajad olid vanuses 18-61 aastat.

●Küsitlus toimus 12 riigis üle maailma.