Eesti ainsaks väärispuuks peetava maarjakase kasvatamine on mitmekordselt kasulik, sest lisaks majandusedule pakub see leevendust tööhõiveprobleemidele ning toob kaasikute rajajaid loodusele lähemale.

Eesti Maarjakase Seltsi esimehe ja Eesti Maaülikooli metsakasvatusosakonna vanemteaduri doktor Ivar Sibula hinnangul peaks maarjakase kasvatamisel senisest suurem kõlapind olema, kirjutab Äripäeva eriväljaanne Tööstus.

«Ta kuulub maailma kümne kalleima ja haruldasema väärispuu hulka,» märkis Äripäevale Ivar Sibul. «Väärispuude aadliseisusse kuuluvad kõik silmalise või muu mustriga väärispuidud, mis on maailmaturul eriti nõutud ja hinnatud. Maarjakasest teeb väärispuu asjaolu, et teda leidub maailmas väga vähe.»

Praegu on maailma juhtiv maarja- ehk karjala kase kasvataja Soome ja suurim nõudlus selle puidu järele on Saksamaal, kus 90 protsenti maarjakasevineerist kasutatakse autotööstustes, kus sellest tehakse eritellimustena luksusautode sisustuses käigukangi, armatuurlaua ja rooli viimistlust.

Sibula sõnul külastas ühe maailma suurema väärispuitu käitleva firma esindaja hiljaaegu läbisõidul Soome ka Eesti Maarjakase Seltsi ning ütles, et paarikümne aasta pärast huvitavad neid ka meie kultuurides kasvanud puud.

Maailma keskkonnakaitsjad ei poolda väärispuude raiumist loodusest ning aasta-aastalt kahanevad nende varud troopilises Aafrikas ja Kagu-Aasias.

Maarjakasekultuuri rajama asudes peab teadma, et tulevikus puitu müüma asudes on tähtis iga üksiku puu mustri tihedus ja puu oksavaba sirge, mitte raiutavate puude kogus ja puidu maht.

Allikas: www.postimees.ee 07.03.2007, Kaire Uusen.