"Selle tööga soovisime muu hulgas selgitada välja, millised on ühekordselt kasutatavate plastist joogitopside ja toidupakendite tarbimise vähendamiseks võimalikud viisid ning millist mõju need meie majandusele ja keskkonnale avaldavad. Samuti seda, kuidas oleks kõige otstarbekam tagada, et direktiiviga hõlmatud toodetest tekkinud jäätmete koristamise, kogumise taristu, teadlikkuse tõstmise ja andmete kogumisega seotud kulud oleksid kaetud," selgitas Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais.
Uuringu viis läbi Tartu Ülikool koostöös OÜ-ga Earth Care. Uuringus leiti, et prügi koristamise, edasise veo ja käitlemise korraldamine ning sellega seotud kulude katmine peaks toimuma sarnaselt praeguse süsteemiga, kus prügi koristamine, vedu ja käitlemine on avaliku sektori (riigi või kohaliku omavalitsuse) ülesanne, kuid sellega seotud kulud kaetakse tootjate/maaletoojate poolt. Samas peaks avalikesse kogumissüsteemidesse jäätmete kogumise korraldamine ning sellega seotud kulude katmine toimuma kas läbi taaskasutusorganisatsioonide, tootjate/maaletoojate või kohalike omavalitsuste, seda siis sõltuvalt tootegruppidest.
Uuringu tegijad pakkusid ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbimise vähendamiseks välja 4 paketti. Näiteks pakutakse neis välja lõpptarbijale tasu kehtestamist ja selle nähtavaks tegemist. Teiselt poolt ka soodustusi neile tarbijatele, kes ostavad toitu ja jooki enda poolt kaasa võetud anumasse. Uuringus pakutakse välja ka lähenemine, et hõlpsasti ringlussevõetavast materjalist toodetele kehtestataks soodustusi, mis tähendab, et need tooted, mida on raske või võimatu ringlusse võtta on ka kallimad. Samuti saab seada toodetele erinevaid nõudeid - näiteks peab toode sisaldama teatud protsendi ringlusse võetud plasti.
Uuringus on kaalutud ka rangeimaid viise turu reguleerimiseks - ühekordsetelt kasutatavatele plasttoodetele maksu kehtestamine või mõnede toodete puhul lausa turukeelu kehtestamine. Erinevate lahenduste juures on välja toodud ka riigi toe vajadus ja roll, näiteks asendustoodete väljatöötamise soodustamisel.
Järgnevalt asub Keskkonnaministeerium koostöös huvigruppidega esitatud pakettidest valima välja Eestile sobivaimaid lahendusi. Huvigruppidega kohtumistel on kavas arutada, milliseid kitsaskohti pakutud lahenduste osas nähakse ning millised lahendused võiksid Eesti konteksti kõige paremini sobituda. "Et ühekordselt kasutatavate plasttoodete vähendamine puudutab otseselt nii paljusid osapooli, ootame kõigi huvigruppide ettepanekuid võimalike lahenduste rakendamise kohta. Seega võtame seaduse eelnõu koostamisel aluseks nii uuringu tulemused kui ka huvigruppide pakutud lahendused," lisas Soomlais.
5. juulil 2019 jõustus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta. Tolle eesmärk on vältida ja vähendada teatud plasttoodete mõju keskkonnale, eelkõige veekeskkonnale ja inimeste tervisele ning edendada üleminekut ringmajandusele. Direktiiv keskendub kümnele kõige probleemsemale ühekordselt kasutatavale plasttootele ja plasti sisaldavatele kalapüügivahenditele, mis moodustavad kokku ligi 70% mereprügi esemetest. Lisaks keskendub direktiiv kahele plasti tüübile - vahtpolüstüreen ja oksüdantide toimel lagunev plast.
Uuringuga saab tutvuda SIIN
