Huntidel on kaasasündinud väga tugev inimhirm - reeglina põgeneb ta inimest tajudes ise. Kui loom sind ei karda ja on uudishimulik, on enamasti tegemist hundikutsikaga, kes sulle mingit ohtu ei kujuta. Äärmisel juhul võib aga tegemist olla haige või inimesega liigselt harjunud isendiga, kelle käitumine on ettearvamatu.

Huntide rünnakud kodu- või kariloomadele on seotud nende kergema kättesaadavusega, mitte metsloomade vähesusega. Hunt valib võimalusel kergemini kättesaadava saagi, kelleks ilma piisava järelevalveta ehk karjuse, kaitsekoera või korraliku tarata lambad kindlasti on. Seetõttu on oluline loomaomanikel investeerida korralikesse kaitsemeetmetesse. Kariloomade kaitseks rakendatud abinõudeks, nagu näiteks kiskjakindlate karjaaedade rajamiseks, saab toetust küsida Keskkonnaametilt.

Hundi rünnaku korral kariloomadele tuleb võimalikult ruttu teavitada Keskkonnaametit (info@keskkonnaamet.ee, 680 7438) ning võtta kiiresti kasutusele meetmed oma karja tõhusamaks kaitseks, vältimaks võimalikke ründeid järgnevatel öödel. Rohkem teavet kahjude hüvitamise kohta leiab Keskkonnaameti kodulehelt.

"Mida julgem on hunt, seda lähemale tuleb ta inimasustusele ning suureneb ka rünnakute tõenäosus kodu- ja kariloomadele. See ei ole midagi uut, inimene on hundiga võistelnud juba sellest ajast saati, kui ta kariloomi pidama hakkas," selgitab Keskkonnaagentuuri ulukiseirespetsialist Peep Männil.

Praktilisi soovitusi:

1. Ära jäta loomseid või muid toidujäätmeid oma kodulähedasse metsa või hoovile, et mitte harjutada hunti mõttega isekattuvast toidulauast. Inimese juurest regulaarselt toitu saav loom harjub inimese kohalolekuga ning võib lõpuks muutuda inimesele ohtlikuks.

2. Kui näed hunti, kuid tema sinu kohalolekut ei taju, siis naudi olukorda - selline võimalus tekib vaid vähestel!

3. Kui hunt sind märkab, kuid ei lahku või läheneb, siis taandu. Instagrami pildi jäädvustamine ei ole selles olukorras hea mõte. Ära keera loomale selga, ole ettevaatlik ja jälgi looma käitumist.

4. Auto, traktori, elumaja vms lähedal liikuv hunt, kui ta inimese otsest kohalolekut ei taju, ei tähenda tema vähest inimpelglikkust ning sulle ohtu ei kujuta.

5. Ära käi metsas lõastamata koeraga, kes sinu nägemisulatusest väljaspool jookseb. Hunt võib koeras näha saaklooma või konkurenti ning teda rünnata. Kui hunt ründab koera, siis tee võimalikult valju häält, et oma lähedalolekust märku anda.

6. Ebatavaliselt julge hundiga kohtumisest on soovitav teavitada Keskkonnaametit. Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi manitseb: "Hoolsalt paigaldatud ja pingestatud elektrikarjus ning karjamaal töötavad karjavalvekoerad aitavad kiskjakahjusid tõhusalt ennetada. Eestis on juba üle saja lambakasvataja, kes on selliselt kindlustanud oma karjade tõhusa kaitse. Näiteks eelmisel aastal toetasime 17 karjavalvekoera tööle asumist."

Kas teadsid, et…

· Eestis peetakse üle 90 000 lamba, hunt murrab neist aastas 0,6-1,1%. Oluliselt suurem arv lambaid hukkub olmetraumade, haiguste ja õnnetuste tagajärjel.

· Mullu laekus Keskkonnaametile suurkiskjate tekitatud kahjude hüvitamiseks 364 taotlust 270-lt erinevalt kahjusaajalt.

· Eelmisel aastal murdsid hundid Eestis 830 lammast, kusjuures ligi 30% murdmistest toimus 4 kasvataja juures, kelle ennetusmeetmed olid puudulikud. Lisaks murdsid hundid ametile teadaolevalt ka 21 koera, 20 vasikat, 4 kodukitse ja ühe poni.

· Ligi pooled lambad (kokku üle 400 isendi) murdsid hundid eelmisel aastal Harju-, Rapla- ja Järvamaal. Teistes maakondades oli hundi murtud lammaste osakaal tagasihoidlik ja jäi maakonniti alla 50 isendi.

Allikas: Keskkonnaagentuuri pressiteade