Eesti Maaparandajate Selts ühendab endas inimesi, kes kokkuvõtvalt tegutsevad selle nimel, et Eestis peetaks meeles lihtsat maamehe tarkust: meie maal tuleb põllu pidamiseks ja metsa kasvatamiseks ära juhtida liigvesi.

Eesti asub kliimavöötmes, kus sademete hulk ületab oluliselt aurumist. Üle 60% meie põllumaast on kuivendatud drenaažiga, mis tähendab ühtaegu, et ilma maaparanduseta jääks oluline osa meie põldudel kasvatatavast saagist saamata. Selles osas ei erine praegune aeg Andrese ja Pearu aegadest, kuigi kipume seda unustama. Kliimamuutustega kaasneb tulevikus sademete hulga kasv, mistõttu on valdavalt 50 aastat tagasi rajatud kuivendussüsteemide töös hoidmine võtmetähtsusega. Loomulikult tuleb seda tehes arvestada tänapäevaseid arusaamu keskkonnahoiust ja maakasutusest.

"Maaparandussüsteemid on maaga lahutamatult seotud ning maa tegelik väärtus, hind ja kasutamisvõimalused otseselt seotud mulla veerežiimi reguleerimisega," ütles Eesti Maaparandajate Seltsi juhatuse liige ja endine põllumajandusminister Jaanus Marrandi.

"Ilma maaparandussüsteemide hooldamise korraldamisel muudatusi tegemata on Eestis kuivendatud maadel toidutootmine juba lähemas tulevikus raskendatud, kui mitte võimatu," lisas Jaanus Marrandi.

Päevakava:

Tervitussõnavõtud
13.00-13.05 Eesti Maaparandajate Seltsi juhatuse esimees Toomas Timmusk
13.05-13.15 Maaeluministeeriumi asekantsler Marko Gorban

Ettekanded
13.15-13.35 25 aastat Eesti Maaparandajate Seltsi asutamisest. Tõnu Mugra, Mati Tõnismäe
13.35-13.55 Eesti maaparandus 2020. Hannes Puu
13.55-14.05 "Tõde ja õigus maaparandusest". Jaanus Marrandi
14.05-14.25 Soome põllu- ja metsamaade maaparanduse suunad muutuvas keskkonnas. Kommenteerib Toomas Timmusk
14.25-14.45 Kuidas edasi, Eesti maaparandus? Jaanus Marrandi
14.45-15.00 Eesti Maaparandajate Selts tänab

Ürituse korraldavad Eesti Maaparandajate Selts ja Põllumajandusamet

Allikas: Põllumajandusameti teade