28. veebruaril sündis kogu Eestis tavapäratult palju lumememmi, aga mitte lihtsalt selleks sobiliku ilma pärast, vaid osana üle-euroopalisest aktsioonist.

Roheliste liikumise eestvedamisel tahtsid lumememmemeistrid oma tööga tähelepanu pöörata üleilmsele kliimasoojenemisele.

Liikumise liige Kadri Koppel ütles, et sellisel moel juhivad rohelise mõtteviisiga inimesed kliimamuutustele tähelepanu kolmandat aastat järjest. Kampaania taga on Euroopa keskkonnaseltside katusorganisatsioon Maa Sõbrad.

«Eelmisel aastal osales Eestis kakskümmend seltskonda ja esindatud olid peaaegu kõik maakonnad, välja jäid vaid Saaremaa, Hiiumaa ja Ida-Virumaa,» lausus Koppel. «Tänavu oli osavõtjaid rohkem.»

Protestimemmedest jäid tema andmete järgi ilma Rapla-, Põlva- ja Valgamaa, ehkki ilmselt oli ka neid, kes ei andnud oma lumekujudest rohelisele liikumisele teada.
 

Hulk laste memmi

Viljandis otsustas teiste seas lumise käsitööga kliimasoojenemisele tähelepanu pöörata maagümnaasium. Esimese kuni kuuenda klassi õpilased meisterdasid eile kooli lähedal ligi poolsada eri suuruse ja kujuga lumememme. Läbi ei saadud ka lumesõjata.

Kooli huvijuht Ain Mägi, kelle eestvõttel õpilased välja olid tulnud, ütles, et jäi ettevõtmisega igati rahule.

«Lapsed olid väga tublid,» hindas ta. «Usun, et suutsime möödujategi tähelepanu kliimaprobleemile juhtida.»

Et möödujad lumememmede armeed niisama laste rõõmu viljana ei tõlgendaks, sai osa lumekujusid külge sildi. Neilt võis lugeda: «Kliimamuutused ei jäta meid külmaks», «Muuda suhtumist, mitte kliimat!», «Põlev kivi = sulav lumi», «Päästke memmed!», «Oleme kliimamuutuste vastu!», «Appi, ma sulan!», «Kasvuhoone jäägu tomatitele!», «Jätke meile talv!».

Huvijuht sõnas, et lumememmede aktsioonist kliimamuutuste vastu oli ta saanud teavet internetist ning varem rohelises liikumises töötanud mehena otsustas koolilastega kaasa lüüa. Ühtlasi saatis ta üleskutse teistele koolidele.

Meie enda mure

Ain Mägi lisas, et ta ei jõudnud oma kooli aktsioonist roheliste liikumisele teada anda, kuid lubas seda tagantjärele teha.

Rohelise liikumise liige Kadri Koppel ütles, et kliimamuutused ei ole sugugi inimkauge nähtus, sest värskete andmete põhjal on viimase sajandi kliimamuutuse taga 90-protsendilise tõenäosusega inimtegevus.

«Tänavuse aasta lumememmede kampaania tõstis esile ka Eesti põlevkivienergeetika probleemid,» kõneles ta. «Põlevkivi kasutamisest tekkiv süsinikdioksiid moodustab kliimamuutusi põhjustavate kasvuhoonegaaside toodangust Eestis tervelt 84 protsenti. Lumememmede talvitumine Eestis muutub aasta-aastalt üha keerulisemaks.»