1. märtsil Riigi Teatajas ilmunud ja 11. märtsil jõustub jäätmeseaduse muutmise seadus suurendab tootja vastutust jäätmete käitlemisel ning näeb ette, et üleriigiline jäätmekava hõlmab ka maakondade jäätmehooldust.

Vajaduse 2004. aastal vastu võetud jäätmeseaduse muutmiseks on tinginud Eestis viimastel aastatel toimunud jäätmehoolduse kiire areng, ka on jäätmeseaduse rakendamise käigus ilmnenud mitmeid ebatäpsusi ja lünki, mis vajasid kõrvaldamist.

Näiteks täiendab seadusemuudatus tootjavastutuse regulatsiooni ja täpsustab probleemtoodetega seonduvat. Olulisemad probleemtooted on mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed, patareid- ja akud. Kuna tootja peab vastutama oma toodete eest ka siis, kui need on muutunud jäätmeteks, siis on oluline täpselt sätestada, mis ikkagi kuulub toote hulka. Seaduse muudatus ütleb nüüd üheselt, et rehvid kuuluvad auto juurde, seni on autotootjad seda mitmeti tõlgendatud.

Tootja vastutab selle eest, et probleemtoodetest tekkinud jäätmed oleksid ohutud ja hõlpsasti käideldavad ning et käitlemine oleks võimalikult odav ja tõhus. See tagab puhtama keskkonna. Toote jäätmekäitluse kulud arvatakse aga toote hinna sisse ning need maksab kinni otsene tarbija. Selliselt tagatakse ka ühe keskkonnakaitse olulisema põhimõtte “saastaja maksab” rakendamine.”
Seaduse muudatus ei too kaasa tootja vastutusega seotud toodete kallinemist, kuna tootja vastutus on juba rakendatud kehtiva jäätmeseaduse alusel.

Seaduse muutmisega muudeti ka jäätmekavade regulatsiooni. Maakonna jäätmekavasid ei pea enam eraldi koostama, vaid maakondade jäätmehooldus tuleb hõlmata üleriigilise jäätmekavaga. See muudatus tagab maakondade jäätmekavade parema ühilduvuse.

Jäätmeseaduse muudatused täpsustavad ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi menetlust ning jäätmehoolduse nõuete järelevalvet ja väärtegusid. Praktikas on ilmnenud, et jäätmehooldusnõuete rikkumise eest karistada võimaldavad senise seaduse sätted on liialt üldist laadi.

Seetõttu on eelnõus eraldi välja toodud karistused olulisemate jäätmehoolduse alaste kohustuste täitmata jätmise eest, näiteks tegevuslubade nõuete rikkumine, probleemtootest tekkinud jäätmete kokkukorjamise või taaskasutamise kohustuse rikkumine.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 01.03.07 pressiteade