"Meil on olemas seadused ja praktika, kuidas selliste loomadega käituda. Aasta-aastalt on meil järjest rohkem linnaloomi ja paljud neist on inimeste keskel elamisega kohastunud. Tuginedes Hiiumaa loos esitatud faktidele, taunin tugevalt looma asjatut hukkamist ning soovin, et ühiskonnas avatud diskussiooniga ühtlasi jõuaks kõigini ka see, kuidas sellistes olukordades käituda," sõnas keskkonnaminister Rene Kokk.

Linnakeskkonda sattunud metslooma ellu sekkumine peab igal puhul olema hoolikalt läbimõeldud. Enne kui looma abistama asute, tuleb mõelda, ega see tollele hoopis karuteenet tee.

Enamasti satuvad metsloomad linnadesse ikka toidu tõttu - nad kas leiavad ise toidujäätmeid või halvimal juhul toidavad noid inimesed ise. Paljud looduslikud loomad on inimeste asustatud keskkonnaga kohanenud. Oluline on aga meeles pidada, et üldjuhul ei tarvitse inimesel looma käekäiku sekkuda. "Ka metsloomade toitmine on nende ellu sekkumine. Nii tehakse karuteene nii loomadele, kes lihtsal viisil toidu hankimisega ära harjuvad, kui ka ümbruses elavatele inimestele, kelle läheduses võivad loomad hakata julgemalt tegutsema ja ühel hetkel probleeme põhjustama," ütles Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.

Juhul, kui metsloom tekitab tiheasustusalal probleeme, on nendega tegelemine kohaliku omavalitsuse ülesanne. Probleemsete isenditega tegelemisel on mõistlik alati konsulteerida vastava pädevusega spetsialistidega. Vajadusel tasub nõu saamiseks kaasata Keskkonnaametit või jahindusorganisatsioone, kes vastavalt olukorrale loomaga õigesti ja kõigile ohutult tegeleda võivad.

Probleemsete loomade puhul nõu saamiseks saab helistada keskkonnainfo telefonile (633) 1313, mille kaudu vahendatakse teave õigetele asutustele vastavalt olukorrale.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade