Tänu mineraalainete, vitamiinide ja mikroelementide sisaldusele ennetab mesi haigusi ja tugevdab tervist, ka aitab mesi talvel külmetusega võidelda ja leiab üha rohkem kasutust kosmeetikas.

Harjumaal Keila-Joal asuva Mummi mesindustalu perenaine Ülle Meister hindab mett väga nii igapäevase toiduainena kui ka naha tervise eest hoolitsejana. «Mett võib vabalt määrida kas pannkoogile või pähe,» naerab Meister, kes on oma talu meest valmistanud mitmesuguseid segusid saunas kasutamiseks. Praegu on neid perenaise sõnul kokku seitse sorti.

Saunamesi pehmendab, elustab, koorib, puhastab ja pehmendab nahka ning muudab selle siledamaks. Mett tuleb määrida õhukese kihina pestud kuivale nahale, vältides mee sattumist silma ja suhu, seejärel istuda umbes kümme minutit leiliruumis. Mesi pestakse maha veega, seepi kasutamata. Kel pole kodus sauna, ei pea veel meelt heitma, sest saunamett võib kasutada ka vannivees.

Määri mett mokale

Saunameele lisatud eeterlikud õlid mõjutavad organismi mitmel moel. Ülle Meisteri sõnul lisas ta viimati saunameele eeterlike õlide kuningannat ehk roosiõli. «Roosiõli leevendab masendust, depressiooni ja peavalusid, samuti tugevdab südametegevust, puhastab maksa ja soolestikku ning sobib mitmesuguste naistevaevuste korral,» loetleb Meister.

Peale roosiõli on Meister kasutanud nuluõli (parandab kudede verevarustust), männiõli (sobib hingamisteede probleemide korral), sidruniõli (peavalu korral), teepuuõli (suurendab immuunsust), rosmariini (suurendab vastupidavust, soodustab juuste kasvu) ning ylang-ylangi (peletab masendust ja närvilisust).

Samuti saab meest abi, kui huuled on lõhenenud ning külmast või tuulest kahjustatud. Mesi koos taruvaigu ja vahaga ravib ka tülikat ohatist.

Puhastab organismi

Mummi talu peremees Aavo Meister meenutab, kuidas tema vend kurtis, et sööks mett hea meelega, aga see on liiga magus ja hakkab ruttu vastu.

«Siis hakkasime katsetama ja meele lisandeid hulka panema,» räägib mees. Kõigepealt prooviti metsapihlakaid, mis jahvatati ja lisati meele. Pihlakate mõrkjas mekk ja magus mesi passisid niivõrd hästi, et seda segu tehakse seniajani ja see on paljude lemmik. «Sellega on hea lapsi mett sööma harjutada,» teab perenaine.

Niimoodi riburada pidi prooviti üha uusi lisandeid ja praegu on saada mett näiteks astelpajumarjade, ingveri, taruvaigu ja kadakamarjadega. Neil, kes soovivad kehakaalu kontrolli alla saada, soovitab Ülle Meister kasutada kaneelimett. «Tuleb võtta üks teelusikatäis kaneelimett ühe klaasi leige vee kohta, lasta ära sulada ja siis juua kaks korda päevas pool tundi enne sööki,» õpetab ta.

Ka ilma lisanditeta on olemas väga erinevaid sorte mett, selgitab Aavo Meister. Iga taim annab omamoodi maitse ning värvgi võib varieeruda üsna tumedast heledani. Näiteks lehtpuudelt kogutud mesi on tumepruun või rohekasmust, okaspuude oma kollane või roheka tooniga.

Lehemett saadakse ainult väga kuumal ja kuival suvel ning selle kristalliseerumine võib aega võtta aasta või rohkemgi. Nii et kui see pole ruttu kristallinud, ei maksa veel karta, nagu oleks tegemist vale meega.

«Lehemeel on teistsugune, pisut võõras maitse, aga see on väga mineraaliderikas ja inimene omastab seda kergesti. Näiteks kaaliumi on lehemees 13 korda rohkem kui õiemees,» teab Ülle Meister rääkida.

Kanarbikumesi seevastu on läbipaistmatu, värvuselt pruunikas, kristalliseerumisel muutub heledamaks. «Erinevalt suvisest õiemeest, mis vurritatakse kärjest välja, saadakse kanarbikumesi kärjest kätte pressimise teel, mistõttu on selles väikesed õhumullid ning see sisaldab rohkelt suira,» selgitab Aavo Meister. Suiral ehk õietolmul on mitmeid raviomadusi: aitab väsimuse ja kurnatuse korral, tugevdab südant ja veresoonkonda, toetab seedetalitust ja leevendab närvilisust.

Kanarbikumees on rohkem valke ja mineraalsooli kui suvises õiemees ning see sisaldab suuremal hulgal mikroelemente – kuni neli korda rohkem rauda, kaks korda rohkem vaske ja kuni 14 korda rohkem magneesiumi. Kanarbikumesi on üsna raske ja tugeva maitsega, seda palju süüa ei saa. Aavo Meister nimetab naerdes, et kanarbikumesi on meestemesi, aga õiemesi laste- ja pannkoogimesi.

Tee nahale pai:

Jalavann

Sega 1 dl mett kruusitäie sooja veega. Kalla jalavanni nii palju sooja vett, et varbad kaetud ja sega juurde meevesi. Lisada võib ravimtaimedest, nt raudrohust, saialillest keedetud ürditeed.

Koorimiskreem

• 1 spl nisuidandeid

• 2 tl mett

• 1 tl mandli- või oliiviõli

• 1 tl sidruni-, pohla- või õunamahla

Sega ained ühtlaseks massiks ja hõõru sõrmeotstega õrnalt näole. Lase mõjuda mõni minut ja loputa hoolikalt.

Vistrike hävitaja

• 3 spl mett

• 1 spl kaerahelbeid või kaerajahu

• 1/2 apelsini mahl

• 10 tilka taruvaigutinktuuri või 1 spl hakitud värsket peterselli

Sega pehmendatud mee hulka apelsinimahl, kaerahelbed ja taruvaigutinktuur või hakitud petersell. Määri näole (mitte silmade ümbrusse) ja lase mõjuda pool tundi. Loputa jaheda veega.

Toitev kreem
Sega 1 spl mett 1/2 dl maitsestamata jogurtiga. Määri nahale ja loputa.
Kui lisad mee-jogurtisegule sidrunimahla, saad puhastava ja värskendava maski.

Kätekreem

• 250 g meevaha

• 1/2 dl mandliõli

• 1/2 dl kookosõli

• 1/2 dl roosivett

Sulata vaha vesivannil, segades lisa esimesena kookosõli, siis mandliõli ja lõpuks roosivesi. Mandli- ja kookosõli asemel võib kasutada ka glütseriini. Võib lisada mõne tilga aroomiõli või taruvaigutinktuuri. (PM)

Allikas: www.postimees.ee 28.02.2007, Tea Raidsalu.