FSC Eesti (MTÜ Hea Metsanduse Koda) taunib Eesti Erametsaliidu, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu ja RMK otsust astuda välja Eesti vastutustundliku metsanduse standardi koostamisest, milles oldi sisuliselt juba kokku lepitud.
26. juunil teatasid Eesti Erametsaliit, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ja RMK pressiteates, et lahkuvad Eesti FSC vastutustundliku metsamajandamise standardi koostamise töörühmast, tuues põhjuseks, et eestlasi ei saa käsitleda Eesti riigi põlisrahvana, kuna eestlased elavad tänaseks vabal maal ega ole mõne teise võõrvõimu poolt okupeeritud või tagakiusatud.
"FSC on rahvusvaheline mittetulunduslik organisatsioon, mis seisab metsade vastutustundliku majandamise eest kogu maailmas. FSC märk viitab, et tooted ja teenused on majandatud vastutustundlikult, kus väärtustatakse võrdselt nii looduslikku keskkonda, kogukondi kui ka majanduslikku elujõulisust. FSC-ga liitumine on vabatahtlik ja eeldab kokkulepitud reeglite ja standardite jälgimist. FSC käsitleb metsi mitte ainult tööstusharuna või tuluallikana, vaid suurema ühiskondliku väärtusena, kus ka kogukondadel on õigus kaasa rääkida," kommenteeris FSC Eesti tegevjuhi kohusetäitja Marion Kade.
Eestis alustati FSC metsamajandamise standardi koostamist 2016. aastal ning erinevate osapoolte läbirääkimised uue standardi sisu üle olid konstruktiivsed kõikides küsimustes. Lahtiseks olid jäänud täpsustused põlisrahvaste käsitlemise üle. Küsimusega, kas põlisrahvaste õigused peavad olema käsitletud ka Eesti standardis, pöörduti rahvusvahelise FSC poole. FSC Alaline Põlisrahvaste Komitee ja FSC Põlisrahvaste Fond töötasid standardi töörühma poolt saadetud dokumendid läbi ja järeldasid, et ainuüksi setode näitel leidub FSC mõistes Eestis vähemalt üks põlisrahva rühm. Sellele järeldusele tuginedes teatas FSC peadirektor Kim Carstensen Eesti standardi töörühmale, et 3. printsiip ehk põlisrahvaste õigused peab olema Eesti standardis tagatud.
"FSC üheks nurgakiviks on kaasamine, kus austatakse loodust ja kogukondade õigust metsamajandamise juures kaasa rääkida. Põlisrahvaste teemal tooks see majandajale kaasa näiteks Setomaal setode esinduskogu kaasamise, mingeid muid erilisi koormisi ja raskusi see kaasa ei tooks. FSC kohustab metsamajandajat niikuinii kogukondadega arvestama, erinevates piirkondades võib neid olla mitmeid, ühe lisandumine ei ole mingi probleem," selgitas standardi töörühma liige ja FSC Eesti volikogu esimees Rea Raus.
Raus rõhutas, et põlisrahva staatuse tunnustamine FSC raames on kultuurilise identiteedi, ajaloolise järjepidevuse tunnustamine, mis metsamajandajat kuidagi ei sega. "Pigem on praeguseks kujunenud olukord tunnistus sellest, et mõned metsaettevõtted ei suuda kaasa tulla muutuvate oludega, kus looduse ja kogukondadega tulebki reaalselt ja sisuliselt rohkem arvestada kui seni. Selliste muutuvate oludega käivad ühte jalga lisaks FSC-le ka Euroopa Liidu rohelepe ning palju muidki rahvusvahelisi algatusi ja strateegiaid. On aeg mõista, et loodust ning inimesi tuleb majandustegevuses rohkem arvestada. See ongi FSC mõte ja sisu ning seetõttu läheme Eesti rahvusliku standardi protessiga kindlasti edasi," tõdes Raus.
FSC toetub põlisrahvaste definitsioonis ÜRO seisukohtadele, kuid ÜRO andmetel on kõige viljakam lähenemisviis põlisrahvaste tuvastamine, mitte määratlemine. See põhineb enesemääratluse põhikriteeriumil, mida on rõhutatud paljudes inimõigusi käsitlevates dokumentides. Lisaks on FSC otsustanud, et ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioonis ja ILO konventsioonis 169 kirjeldatud põlisrahvaste õiguseid tuleb tunnustada, austada ja kaitsta sertifitseeritud ettevõtte poolt sõltumata sellest, kas nimetatud dokumendid on vastu võetud vastava riigi poolt, kus sertifitseeritud ettevõte enda majandustegevusi ellu viib või planeerib.
Allikas: FSC Eesti / MTÜ Hea Metsanduse Koja pressiteade
