Uue ringmajanduse tegevuskava ei ole mitte õiguslik lepe, vaid pigem Euroopa Komisjoni seatud teekaart, mis lisaks keskkonnale hõlmab ka majanduslikke ja sotsiaalvaldkonna teemasid. "Eesti võimalused ja huvid on kindlasti seotud kõikvõimalike digilahendustega," märkis keskkonnaminister Rene Kokk. "Samuti tuleb rohepesu vältimiseks EL tasemel kokku leppida nõuded, millele märgisega "ringlussevõetav" tooted peavad vastama."

Eesti seisukoht on, et ringmajandusele üleminek peab arvestama olemasolevaga, toimuma jätkusuutlikult ja arvestama riikide eripärasid. Toetame üle pakendamise vältimist ja vähendamist meetmeid ning eesmärki, et aastaks 2030 peavad kõik ELi turul olevad pakendid olema korduskasutatavad või ringlussevõetavad. Samas leiame, et tuleb leida tasakaal pakendi funktsionaalsuse ja ümbertöötluse vahel, soodustades pakendite innovatsiooni.

Tekstiilijäätmed on ringmajanduse üks murelapsi. Siin näeb Eesti sarnaselt teiste Euroopa riikidega lahendusena näitekstekstiilijäätmeid väärtustavat taaskasutust (nn. upcycling).

Arvestades inimeste vaba liikumist leiame, et Euroopa Liidu riikides peaks olema võimalikult sarnane jäätmete liigiti kogumise süsteem. Selleks toetab Eesti üle-euroopalist ühtsete märgistuste ja kriteeriumite loomist, mis tagaks kvaliteetsema materjali kogumise ja jäätmete ümbertöötluse suurema majandusliku tasuvuse.

Keskkonnahoiul saavad eeskuju anda ka riigid, tellides senisest enam keskkonnahoidlikke teenuseid ja näiteks keelates ohtlikke aineid sisaldavate puhastustoodete kasutamine riigi poolt kasutatavate ruumide koristamisel.

Euroopa Komisjon avaldas uue ringmajanduse tegevuskava 11.märtsil. See on osa Euroopa rohelise kokkuleppe alla kuuluvatest algatustest ning jätk esimesele ringmajanduse tegevuskavale 2015-2019. Tegevuskava lisas on esitatud nimekiri meetmetest ja algatustest, mille komisjon kavatseb perioodil 2020-2023 esitada, et tegevuskava eesmärgid ellu viia.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade