Kolme riigi valitsus- ja riigijuhile saadetud kirjas rõhutatakse, et ELi järgmise perioodi eelarve ja majanduse taaskäivitamise kava peab looma head ja õiglased võimalused majanduse taastumiseks COVID-19 pandeemia negatiivsetest mõjudest. Pöördumises märgitakse, et ühenduse eelarve peab vähendama Euroopa põllumajandustootjate vahelist ebavõrdsust. Balti riikide põllumajandustootjatele makstavad hüvitised on kõige madalamad, samas kui siinsed tootmiskulud on ELi keskmisest kõrgemad. Ilma täiendava rahastuseta ei suuda Balti riigid hoida oma juhtpositsiooni jätkusuutliku ja keskkonnasõbraliku põllumajanduse hea näitena.

"Viimases Euroopa Komisjoni ettepanekus on toimunud siiski ka positiivseid muutusi, eelkõige on võrreldes varasemate kärpeplaanidega tehtud ettepanek suurendada maaelu arengu fondi vahendite mahtu, mis aitab tulevikus heal juhul tagada maaelupoliitika rahastamise selle perioodi tasemel. Samas teame, et põllumajandusettevõtteid ähvardavad seoses kavandatava Euroopa roheleppe ning Põllult Toidulauale strateegiaga väga suured täiendavad kohustused, mis eeldavad kulukaid lisainvesteeringuid," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Balti põllumehed leiavad kirjas, et ELi ambitsioonikas kava majanduse taastamiseks ja õiglane ELi ühine põllumajanduspoliitika peavad aitama Euroopat taas ühendada. Euroopa Komisjoni poolt esitatud uus eelarveettepanek on jätnud kahjuks kasutamata ainulaadse võimaluse lõpetada meie põllumeeste ebaõiglane kohtlemine. Samas on COVID-19 pandeemia tõttu tekkinud kriis näidanud, et Euroopa ühisturu ühtsus ja hea toimimine on olulisemad kui kunagi varem. Erinevad turukriisid on näidanud, et just meie põllumehed on kõige haavatavamad, sest nad saavad ELis kõige madalamaid põllumajandushüvitisi. Eesti ja teiste Balti riikide põllumeeste sissetulekud sõltuvad palju rohkem turuolukorrast kui teistes riikides.

Balti riikide põllumeeste esindusorganisatsioonide hinnangul on võtmetähtsusega, et liikmesriigid oleksid kõrgete eesmärkide nimel valmis piisavalt panustama ELi eelarvesse. Põllumajanduse valdkonnas nõuavad nad, et eelarves säilitatakse piisavad eraldised ÜPP raames nii otsetoetuste maksmiseks kui maaelu arengu poliitika rahastamiseks, seejuures on jätkuvalt vaja häid turukorralduse meetmeid. Kiirendada tuleb otsetoetuste ühtlustamist liikmesriikide vahel ja lõpetada Balti riikide põllumajandustootjate kohtlemine teise klassi kodanikena ELis.

Pöördumisele on alla kirjutanud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Läti Põllumeeste Parlament, Läti Põllumajandusühistute Assotsiatsioon, Läti Taluliit, Läti Põllumajandusorganisatsioonide Koostöönõukogu, Läti Põllumeeste Liit, Leedu Põllumajanduskoda, Leedu Põllumajanduse Nõukogu, Leedu Põllumeeste Liit, Leedu Põllumajandusettevõtete Assotsiatsioon ja Leedu Põllumajandusühistute Assotsiatsioon.

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pressiteade