Pihtla valda luuakse Eesti esimene seenekaitseala…

Saare- ja Muhumaal moodustatakse korraga kuus uut kaitseala ja laiendatakse kolme. Muu hulgas luuakse Pihtla valda Liiva-Putlasse Eesti esimene seenekaitseala.

Saaremaa keskkonnateenistuse looduskaitse peaspetsialisti Mari Koppel-Lepiku sõnul on keskkonnaministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud viie Saaremaa looduskaitseala loomise eelnõu. Need on Siplase ja Lindmetsa looduskaitseala Torgu vallas, Liiva-Putla looduskaitseala Pihtla, Teesu looduskaitseala Kihelkonna ning Kalli maastikukaitseala Valjala vallas.

Natura võrgustikus

Samas on saadetud ministeeriumile kooskõlastamiseks kolme kaitseala laiendamise materjalid: Abruka looduskaitseala, Kihelkonna vallas asuvat Odalätsi maastikukaitseala ja Suuremõisa lahe maastikukaitseala Muhumaal. “Lisandub veel üheksas, uus Masa metsa ehk Pühametsa looduskaitseala, mida menetleb praegu Riiklik Looduskaitsekeskus,” märkis Mari Koppel-Lepik. Tema sõnul moodustatakse kaitsealad Natura 2000 võrgustiku aladele kaitsekorra kehtestamise käigus.

Uutest kaitsealadest omapäraseim on Liiva-Putla, mis on Eesti esimene seenekaitseala. Liiva-Putla külas on leitud 12 kaitstavat, ohustatud või väga haruldast seeneliiki. Liiva-Putlast pärinevad kolme seeneliigi Eesti esmaleiud. Need on lilla põdramokk (Sarcodon fuscoviolaceus) ja helejalg-põdramokk (Sarcodon leucopus). Kaitsealalt leitud pruun kübarnarmik (Hydnellum ferrugineum) kuulub Eesti punasesse raamatusse.

Botaanikud hindavad kõrgelt ka sealset männi-kuuse segametsa, kus kasvavad kõik alalt leitud kaitstavad taimeliigid. Kaitseala loomise ettepaneku koostas 2000. aastal akadeemik Erast Parmasto. Kaitse-eeskirja kohaselt on inimestel lubatud viibida kogu kaitsealal, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi ning pidada jahti, välja arvatud seente korjamine Liiva-Putla sihtkaitsevööndis.

Sõrve kaks kaitseala

Sõrve tekib korraga kaks uut kaitseala. Lindmetsa külas võetakse kaitse alla Saaremaa üks vähestest metsastunud luitealadest. Siplase kaitseala moodustatakse ohustatud ja samas esinduslike Lääne-Saaremaale tüüpiliste taimekoosluste: liigirikaste madalsoode, allikasoode, soostunud niitude, soostuvate ja soo-lehtmetsade, vanade rabametsade ning palumännikute ja kaitstavate liikide elupaikade kaitseks.

Teesu looduskaitseala moodustatakse liigirikka soostunud rohumaa pruuni sepsika (Drepanoclado-Schoenetum) koosluse, sellel alal esinevate haruldaste taimeliikide (eriti alpi võipätaka Pinguicula alpina) ja seda ala ümbritseva metsa kaitseks.

Mari Koppel-Lepiku sõnul nimetatud kaitsealadele lähikuudel enam uusi ei lisandu, kuid kaugemas tulevikus on plaanis Natura võrgustiku raames veelgi kaitsealasid moodustada. Näiteks on räägitud kaitseala loomisest Mullutu-Loode hoiuala baasil ja Kasti maastikukaitseala laiendamisest Kasti lahe hoiuala baasil.

Allikas ajaleht Meie Maa 22.02.2007, Andres Sepp.