Valik teemasid bakalaureusõppe tudengitele…

Eesti Maaülikooli põllu- ja aiasaaduste tootmise valdkonna bakalaureuseõppe üliõpilastel on võimalik valida 2007 a. teadustöö praktikaks järgmiste teemade vahel. Teemade valik peab olema tehtud 22. veebruariks.

AIANDUSE OSAKOND

Juurevälise väetamise mõju aedmaasika vegetatiivsele kasvule ja saagikusele.

Katsetööde käigus uuritakse koostöös väetisfirmaga Kemira GrowHow leheväetise Phosfik mõju 2005. a kevadel istutatud aedmaasika frigotaimede vegetatiivsele kasvule ja produktsioonile.  Katsepraktika käigus kogutakse andmed taimede kasvu ja saagikuse osas (lehtede arv, lehtede kaudne lämmastikusisaldus, õite arv, saak taime kohta). Praktika toimub mais ja juulis Rõhu Katsekeskuses.

Juurevälise väetamise mõju aedmaasika saagi kvaliteedile

Katsetööde käigus uuritakse koostöös väetisfirmaga Kemira GrowHow leheväetise Phosfik mõju 2005. a kevadel istutatud aedmaasika frigotaimede saagi kvaliteedile. Katsepraktika käigus kogutakse andmed aedmaasika saagi kvaliteedi koha (esimese ja teise valiku saak, praak, viljade suurus, kuivaine-, mahla kuivaine-, orgaaniliste hapete, C-vitamiini ja antotsüaanide sisaldus). Praktika toimub Rõhu Katsekeskuses juulikuus ja biokeemilised analüüsid tehakse Eerikal juulis ja septembris.

Orgaaniliste jäätmete mõju kasvusubstraadi taimekasvatuslikele omadustele ilutaimede kasvatamisel konteinerites.

Eesmärk: selgitatakse kasvusubstraadi koostise mõju taimede kasvamisele ja arenemisele. Toimumiskoht: Raja katseaed.

Viinamarja sordiomaduste mõju saagi kvaliteedile.

Katsepraktikal uuritakse viie viinamarjasordi saagi kvaliteeti. Selleks hinnatakse viljade välist kvaliteeti ja tehakse ka biokeemilised analüüsid. Katsetöö toimub sügisel Ruusmäel tootmisistandikus ja taimefüsioloogia laboratooriumis.

Viinamarja sordiomaduste mõju talvekindlusele, vegetatiivsele kasvule ja saagikusele.

Katsetöö käigus uuritakse viie viinamarjasordi sobivust kasvatamiseks avamaa tingimustes. Katsetöö toimub Ruusmäel tootmisistandikus.

Istutusaja mõju maasikataimede saagikusele.

Uuritakse aedmaasika frigotaimede erinevate istutusaegade mõju saagikusele istutusaastal ja istusaja järelmõju järgnevatel saagiaastatel. Katsepraktika toimub Rõhu Katsekeskuses juunis ja juulis.

Mõnede poolkõrge kasvuga mustikasortide produktiivsus mineraal- ja turvasmullal

Katsetööde eesmärgiks on välja selgitada poolkõrge kasvuga mustikasortide produktiivsus, viljade kvaliteet ja keemiline koostis sõltuvalt kasvukoha mullastikust. Katses on järgmised poolkõrge kasvuga mustikasordid: ‘Northblue’ (kontrollsort) , ‘Aino’, ‘Arne’, ‘Alvar’. Taimedel hinnatakse talvekahjustused, kogutakse andmed vegetatiivse kasvu ja saagi ning selle kvaliteedi kohta. Katsetööd toimuvad Tartu maakonnas, Kambja vallas, Kiisa külas ja Rannu vallas, Vehendi külas.

Kännasmustikasortide vegetatiivne kasv ja saagikus sõltuvalt sordiomadustest

Katsetööde eesmärgiks on välja selgitada kännasmustika (Vaccinium corymbosum L.) sobivus Eesti tingimistes kultiveerimiseks; kõrge ja stabiilse saagikusega kännasmustika sordid, mida edaspidi soovitada tootmisse.
Katses on 16 mustikasorti ja nende hindamiseks määratakse talvekahjustused, kogutakse andmed vegetatiivse kasvu ja saagi ning selle kvaliteedi kohta. Katsepraktika toimub Rõhu katsekeskuses.

Sibula saagikus ja saagi kvaliteet sõltuvalt kasvuaegsest pealtväetamisest.

Katsepraktika toimub Jõgevamaal ( Pala vald – tootmispõllu).

Töö eesmärk: selgitada kasvuaegse pealtväetamise mõju söögisibula saagikusele, saagi kvaliteedile ja säilivusele.

Töö metoodika: katses võrreldakse 3 sibulasordi sordi kasvuaegset pealtväetamist. Katses kasutatavad sordid: ´Hercules´ F1, ´Musica´ F1 ja ´Exhibition´ F1 (Bejo Zaden). Katses on 5 väetusfooni varianti. Pealtväetisena kasutatakse ammooniumsalpeetrit (N-34%) ning lehtede kaudu pritsitavat väetist Phosfik.

Taliküüslaugu saagikus ja säilivus sõltuvalt kasvuaegse väetamisest.

Katsepraktika toimumise koht: EMÜ aianduse osakonna Raja tänava õppe-katseaed.

Töö eesmärk: kasvuaegse väetamise katsetes selgitatakse kasvuaegse lämmastikväetamise ajastamise mõju taliküüslaugu kasvule, saagikusele, saagi kvaliteedile ja säilivusele.

Katses on 7-9 varianti, kus lisaks varakevadel antud lämmastikule (80 kg/ha N) antakse teistkordselt 40 kg N erinevatel aegadel (iga 10 päeva järel) kuni juuli alguseni.

Sibulapealsete saagi kvaliteet sõltuvalt koristustehnoloogiast.

Katsepraktika toimumise koht: Jõgevamaa, Pajusi vald ja EMÜ aianduse osakond.

Töö eesmärk: Selgitada sibulapealsete kvaliteedi säilivus sõltuvalt koristusmeetodist.

Sibulapealsete masinkoristusel on probleemiks pealsete lõikepinna kahjustus ja selle kaudu mahlade eraldumine , mis halvendab saagi kvaliteeti. Katses püütakse selgitada lõikekõrguse ning koristusjärgse käitlemise mõju pealsete kvaliteedile.

Saagikoristus toimub Pajusi valla tootja põllul ning säilituskatse EMÜ–s.

Uute salatköögiviljade kasvatamise võimalused hüdropoonikas.

Katsepraktika toimumise koht: AS Grüne Fee, Tartumaa, Lohkva ja EMÜ aianduse osakond.
Töö eesmärk: välja selgitada uute salati- ja maitsetaimekultuuride sobivus kasvatamiseks vesiviljeluses. Uurimistöö esimeses etapis valitakse väliskirjanduse ja interneti allikatele toetudes välja uued potentsiaalsed liigid, mis võiksid sobida vesiviljeluses kasvatamiseks. Teises etapis rajatakse valitud kultuuridega vesiviljeluse katse AS Grüne Fee kasvuhoones.

POLLI AIANDUSUURINGUTE KESKUS

Vilja suurus ja viljaliha tihedus mõnel õunasordil sõltuvalt koristusajast. 

Katsekoht Pollis. Uurimisobjektiks on õunasordid `Talvenauding`, `Lobo`, `Krista`. Valitakse katsepuud ja märgitakse vaatlusoksad. Vilja suurust mõõdetakse alates õitsemise lõpust iga 2 nädala järel. Viljad koristatakse ja viljaliha tihedus määratakse kolmes erinevas tsüklis. Orienteeruv ajakulu: juuni, juuli, august kokku 5 päeva ja septembris 6 päeva.

Viljaliha tihedus Eestis enamlevinud ja perspektiivsetel õunasortidel.

Katsekoht Pollis. Uurimisobjektiks on õunasortide kollektsioonistandus. Katsesse valitakse 25-30 õunasorti. Viljaliha tihedus määratakse koristusküpsetel viljadel. Orienteeruv ajakulu augustis 3 päeva, septembris 6 päeva ja oktoobris 2 päeva.

Saagi kujunemine madaltihedas õunaistandikus.

Katsekoht Pollis, sordiuurimise katseistandikus. Valitakse 3 või 4 sorti erineva kasvutugevusega kloonalustel. Uuritakse võrsete kasvudünaamikat õiepungade teket, arvukust ja paiknemist okstel, õite viljastumist ja saagi suurust. Orienteeruv ajakulu aprillis 1 päev, mais 2 päeva, juunis, juulis, augustis kokku 3 päeva, septembris 4 päeva. Seda teemat võiks valida 2 üliõpilast. See kergendab katseandmete kogumist.

Eestis aretatud uute õunasortide õitsemisajad võrreldes soovitussortimendi sortidega.

Rõhu katseaias määratakse õunapuude eri sortide õitsemise algus ja lõpp, võimaluse korral arvesse võttes ka pookealuseid.

Uute Eesti õunasortide saak Rõhu katseaias võrreldes tähtsamate soovitussortimendi sortidega.

Rõhu katseaias määratakse sobivaim koristusaeg, saak ning õunte kekmine mass, võimaluse korral arvesse võttes ka pookealuseid.

Kloonaluste mõju erinevate pirnisortide okulaatide kasvule ja kvaliteedile

Katse on rajatud Polli aiandusuuringute keskuses. Alused istutati 2006.a. kevadel ja silmastati sama aasta suvel. Katses on 6 sorti ja 2 alust. Katsekordusi on 4. Katse viiakse läbi 2007.a. maist kuni septembrini.

Ploomipuu sortide ´Kubanskaja Kometa´ ja ´Victoria´ saagi kujunemine sõltuvalt viljade normeerimisest.

Ploomipuu viljade kvaliteedil on väga oluline osa saagi realiseerimisel. Ploomipuu sortide ´Kubanskaja Kometa´ ja ´Victoria´ puud õitsevad väga intensiivselt, mille tagajärjel  puud kannavad n.ö. „üle”, mistõttu viljad jäävad väikeseks ning vähekvaliteetseks. Liigne viljade hulk põhjustab ka puude murdumist. Et saada korraliku suuruse ja hea kvaliteediga  vilju, tuleks eelnimetatud sortide noori vilju normeerida.

Viljade normeerimise katse planeeritakse läbi viia EMÜ PKI Polli aiandusuuringute keskuse luuviljaliste kultuuride katseaias. Katsepuud on istutatud 2001.a. Kontrolliks on puud, kus vilju ei normeerita.

Noorte viljade normeerimine viiakse läbi käsitsi, kuu aega peale massõitsemise lõppu. Orienteeruv aeg: juunikuu teine nädal.

Saagi koristamine, viljade mõõtmine, viljamassi ja vilja kuivaine määramine toimub ´Kubanskaja Kometa´ puhul orienteeruvalt augustikuu teisel nädalal, ´Victoria´-l septembrikuu keskpaigas.

Viljade biokeemilise koostise määramine uutel maguskirsipuu sortidel ja aretistel.

2004.a registreeriti EMÜ PKI Polli aiandusuuringute keskuses 11 maguskirsipuu sorti. Lisaks on aretusfondis 6 perspektiivset maguskirsipuu aretist. Kuna eelnimetatud sortide ja aretiste biokeemilise koostise (kuivaine, suhkrud, üldhappesus, askorbiinhape) uuringuid pole viimastel aastatel saakide puudusel saadud korralikult läbi viia, oleks selline uurimistöö väga oluline. Katsematerjal saadakse EMÜ PKI Polli Aiandusuuringute keskuse luuviljaliste kultuuride katseaiast. Katsematerjali laboratoorne analüüs on võimalik läbi viia Polli Aiandusuuringute keskuse biokeemia laboratooriumis.

Katsematerjali kogumise ja analüüside teostamise aeg: juulikuu esimene ja teine nädal.

Mõnede seenhaiguste mõjust viljade kvaliteedile ploomipuu mahekatses.

Uurimistöö viiakse läbi EMÜ PKI Polli aiandusuuringute keskuse katseaias. Katseaed on rajatud 1998.aastal. Töö käigus tuleb neljal ploomisordil kolmes korduses uurida lehtedel ja viljadel esinevate seenhaiguste ( luuviljaliste lehepõletik ja luuviljaliste mädanik) dünaamikat.

Katseandmete kogumiseks on vajalikud järgmised tööd ja  uuringud:

Katsepuude võrade hoolduslõikus kevadel;

Luuviljaliste lehepõletiku kahjustuse määramine lehtedel;

Katsepuude saagi kogumine, kaalumine;

Puu üldsaagist luuviljaliste mädanikust kahjustatud viljade eraldamine ja kaalumine ning kahjustuse protsendi arvutamine.

Teadustöö praktikaaeg: 1 päev aprillis (võrade hoolduslõikus), luuviljaliste lehepõletiku kahjustuse määramine ( juuni-juuli-august, igas kuus üks päev), saagi koristamine ja luuviljaliste mädaniku kahjustuse hindamine (augustis 3-4 päeva).

Musta sõstra saak ja saagi kvaliteet mahe- ja tavaviljeluses.

Uurimistöö viiakse läbi EMÜ PKI Polli aiandusuuringute keskuse katseaias.

Katseaed on rajatud 2002.aasta kevadel kolme variandiga, neljas korduses.

Katsesorte on kolm. Uurimise käigus tuleb läbi viia järgmised tööd:

1. kevadised hooldustööd katseaias;

õite arvu määramine kobaras lugemise teel;

allesjäänud marjade hulga arvutamine kobaras;

4. katsepõõsaste saagi kogumine;

igast katsepõõsast 100 marja kaalumine, keskmise marja massi arvutamine.

Teadustöö praktikaaeg:   1-2 päeva aprilli lõpus;

                                     1-2 päeva juuni teine nädal;

                                     1-2 päeva juulis, saagi valmimise ajal.

Musta sõstra sortide saagi paiknemise analüüs.

Uurimine viiakse läbi Polli katseaias 10 musta sõstra sordiga. Iga sordi kolmel põõsal märgitakse 3 eri vanusega oksa. Registreeritakse õiekobarate paiknemine (millisel puidul kobarad paiknevad).

Loendatakse kobarate arv punga kohta (a’ 30 punga), õite arv kobaras (a’ 30 kobarat) ja viljade arv kobaras ning mõõdetakse kobarate pikkused. Tehakse saagiarvestus ja määratakse 100 vilja kaal. Töö teostamise oriendeeruv aeg: mai II pool, juuli II pool.

Musta sõstra sortide okste kasvudünaamika.

Uurimine viiakse läbi Polli katseaias 5 musta sõstra sordiga. Iga sordi kolmel põõsal märgistatakse 1-, 2-, 3- ja 4-aastane oks. Mai lõpul tehakse esimene mõõtmine. Mõõdetakse märgistatud okste juurdekasvud ja juurmiste võrsete pikkused. Teine mõõtmine tehakse juuni lõpul ja kolmas juuli lõpul ning viimane mõõtmine septembri lõpul.

Uute musta sõstra sortide viljade biokeemiline koostise dünaamika.

Uurimine viiakse läbi 4 musta sõstra sordiga Polli biokeemialaboris. Määratakse marjade kuivaine-, suhkrute-, hapete- ja C-vitamiinisisaldus. Määramised viiakse läbi 4 erinevas küpsusastmes olevate marjadega. Esimene – toored rohelised marjad, teine – värvuma hakkavad veidi pruunikad marjad, kolmas – küpsed viljad, neljas – üleküpsed viljad. Töö läbiviimise orienteeruv aeg: I määramine juuni keskpaik, juuli keskpaik, juuli lõpp, augusti I pool (ajad võivad muutuda, sõltuvalt ilmastikutingimustest).

Maasikasortide võrdlev hindamine.

Uurimine viiakse läbi Polli katseaias 10 maasikasordiga. Registreeritakse õitsemise algus, saagi valmimise algus, saagikus, 100 vilja kaal, rohulutika kahjustus, maasika-lesta kahjustus. Töö teostamise orienteeruv aeg: mai lõpp (õitsemine), juuni II pool – 20. juuli  (saagikuse ja kahjustajate hindamine).

Erineva istutusmaterjali mõju maasikasordi Polka (Honeoye) saagile ja selle kvaliteedile.

Katse on plaanis rajada 2007.a. kevadel Polli aiandusuuringute keskuses. Võimalik on valida kahe sordi Honeoye ja Polka vahel. Tööd võivad teha 2 üliõpilast. Katsevariante 18-24 katsekordusi on 4. Taimed istutatakse mai alguses. Katse läbiviimise periood maist  septembrini.

Vaarikasortide võrdlev hindamine.

Katsetööd viiakse läbi Polli aiandusuuringute keskuses10 põhjamaades aretatud vaarikasordiga. Katse on 3 korduses. Vaarikasortidel hinnatakse fenoloogiat, talvekindlust, õite kevadist öökülmakindlust, saagikust ja vilja kvaliteeti.

Katse aeg: Mai keskpaik – aug. keskpaik. Mai keskel hinnatakse katsesortide talvitumist, õitsemise esimeses kolmandikus (ca juuni keskpaik) hinnatakse õite öökülmakindlust ja saagiperioodil (juuli keskpaik – aug. keskpaik) saagikust ja vilja kvaliteeti

Söödav kuslapuu (Lonicera edulis) ja tema saagi kujunemine

Katsetööd viiakse läbi Polli aiandusuuringute keskuses 10 söödava kuslapuu sordiga. Söödava kuslapuu sortidel hinnatakse õite seisukorda talvitumisel ja õite arenemist viljadeks ning saagikust.

Katse aeg: märts – juuni. Märtsis fikseeritakse kuslapuu õite seisukord (seisund talvitumise lõpul) ja iga 2 nädala järel nende areng kuni saagi alguseni (juuni keskpaik) ning kuslapuu sortide saagikust.

Pihlakasortide võrdlev hindamine.

Katsetööd viiakse läbi Polli aiandusuuringute keskuses pihlakate kollektsioonaias. Tehakse fenoloogilised vaatlused, hinnatakse saagikus ja määratakse viljade biokeemiline koostis.

Karusmarjasortide võrdlev hindamine.

Katsetööd viiakse läbi Polli aiandusuuringute keskuses karusmarja kollektsioonaias. Tehakse fenoloogilised vaatlused, hinnatakse saagikus ja määratakse viljade biokeemiline koostis.

BOTAANIKA OSAKOND

Eesti käpaliste seemnete idanevus ja säilivus in vitro.

Töö eesmärgid: teha kindlaks kodumaiste käpaliste idanemise aeg ja tingimused.

Töö maht: laboratoorsete tööde maht sõltub osavusest ja õnnest.

Andmete sisestamine ja statistiline töötlemine.

Töö kokkuvõte.

Loodetavad tulemused:

Tehakse kindlaks erinevate käpaliseliikide idanevus ja säilivus kunstlikes tingimustes.

Õistaimede paljunemisfenoloogia hooldatud niidul või loodusaias.

Eesmärk:  Selgitada niitmise roll niidutaimede õitsemisele ja seemnete moodustamisele ning seeläbi taimekoosluse struktuuri kujunemisele. Töös otsitakse vastust küsimusele, milline on niidutaimede õitsemis- ja viljumisfenoloogia, kuidas seda mõjutab niitmine ; kuidas varieerub liigiti niitmisjärgne paljunemisedukus ja kas see mõjutab niidukoosluse struktuuri.

Töö maht: Kirjandusega töötamine

Väliuuringud: andmete kogumine juunis-juulis Laelatu puisniidul

Kogutud andmete töötlemine 

Tulemuste kokkuvõte

Mahajäetud taluõue floora.

Eesmärk: selgitada Eestimaal aianduslikult kasvatatavate võõrliikide püsimine ja levimine looduses võimalike levimiskohtade – mahajäetud taluõuede - ümbruses

Töö maht: Kirjandusega töötamine

Väliuuringud: andmete kogumine juunis-juulis

Kogutud andmete töötlemine (sh võõrliikide määramine)

Tulemuste kokkuvõte

Loodetavad tulemused: selgitatakse, millistel aianduslikult kasvatatud taimeliikidel on tõenäosus püsivalt kasvada ka pärast inimmõju lakkamist. Kas sellised liigid levivad ka uutele kasvukohtadele, kas suudavad asustada looduslikke kooslusi? Kas sellised liigid võivad ohustada looduslikes kooslsutes kasvavaid liike?

Pärandkoosluste taastamise erinevad võimalused - efektiivsus, maksumus ja põhjendatus.

Eesti poollooduslikud kooslused on maailma liigi­rikkamate koos­luste hulgas, seetõttu on nende kadu­mine, mis oli 20 saj. jooksul vägagi tähelepandav, too­nud kaasa ohu Eesti rohumaade elurikkuse säilimisele. Ohu kõrvaldamiseks on asutud pärand­kooslusi aktiiv­selt taastama. Ent taastamistööd ei ole ei odavad ega lihtsad. Sestap peavad kõik looduslikkuse taastamise tööd olema põhjendatud ning kasutatavad taastamismeetmed eesmärgipärased.

Käesoleva töö eesmärgiks ongi selgitada, millistele kriteeriumidele peavad vastama taastamist väärivad alad, millal on otstarbekas jätta pärandkoosluse looduslikule arengule või lubada seda kasutada piiranguteta. Uurimise alla tulevad nii taastamistööde ökoloogilised kui sotsiaal-majanduslikud tegurid. Üliõpilasel on võimalus kesken­duda spetsiifilisele pärandkoosluse tüübile, eelistatult tegeldakse puisniitude, puiskarjamaade ja rannaniitudega.

Töö toimub töörühmas, mis tegeleb niidukoosluste dünaamika uuri­misega ja kus erinevates uurimisprojektides käsitletakse nii niidu­ökoloogia fundamentaalküsimusi (näiteks liikidevahelised suhted, liikide paljunemismehhanismid) kui ka rakenduslikke ja looduskaitselisi küsimusi (näiteks niitude väärtuste hindamine ja analüüs, erinevate tunnustega ja ökoloogiliste reaktsioonidega liigi­rühmade arvukuse dünaamika koosluste mahajätmisel ja taas­tamisel, optimaalsed majandamisvõtted jmt). Töörühmas kogutakse ja kasutatakse andmeid Laelatu puisniidul paiknevast pikaajalisest (alates 1961.a.) väetuskatsest, Silma LKA-l paiknevailt rannaniitude taastamise seirealadelt, erinevailt Eesti puisniitudelt ja mujalt. Toimub koostöö mitmete uurimisrühmadega ka välismaal. Mahukamate ja edukamate tööde puhul on võimalik üliõpilastele ka töötasu maksta. Üliõpilastelt eeldatakse inglise keele ja arvuti kasutamise oskust ning tugevat töötahet.

Puukoolid kui invasiivsete taimeliikide kasvulavad.

Lilled võivad Eesti loodust ohustada.

Mets-õunapuu ja aed-õunapuu vahekord Eestis.

Kobarpea (Ligularia sibirica) seemneline paljundamine.

Püsiksannika (Swertia perennis) seemneline paljundamine.

TAIMEKAITSE OSAKOND

Munemis- ja toidutaimede valik köögiviljakultuuride kahjuritel.

Vaatlused toimuvad Raja katseaias  juunist  septembrini. Rajatakse lapikatsed, kus kasvatatakse erinevaid taimeliike. Üks kord nädalas loendatakse kahjurid katsetaimedelt.

Uuritakse, kuidas sõltub köögiviljakultuuride kahjurite munemis- ja toitumiskohtade valik ning eelistus peremeestaime liigist.

Toidutaimede mõju suur-kapsaliblika (Pieris brassicae L.) röövikute kasvule ja arengule.

Laboris kasvatatakse suur-kapsaliblika (Pieris brassicae L.) röövikuid kindlates režiimides erinevatel toidutaimede liikidel. Katse toimub augustis ja septembris.

Uuritakse, kuidas erineva kvaliteediga  toidutaimed mõjutavad suur-kapsaliblika (Pieris brassicae L.) röövikute kasvu ja arengut (kasvujärkude läbimise aeg, vastsestaadiumi kestvus, vastsete suremus ja nukkude moodustumine ning nukkude suremus).

Suur-kapsaliblika (Pieris brassicae L.) röövikute haigestumus looduslikes tingimustes.

Analüüsitakse erinevatelt põldudelt kogutud suur-kapsaliblika (Pieris brassicae L.) röövikute haigestumust mikrosporidioosi ning entomoftoroosi. Katse toimub augustis.

Uuritakse suur-kapsaliblika (Pieris brassicae L.) röövikutel esinevaid looduslikke nakkushaigusi (mikrosporidioos, entomoftoroos jne) ja  haigusi mõjutavaid looduslikke tegureid (põldude suurus, paiknemine maastikel, kahjuri toidutaimede liigid jne).

Väetiste mõju valge peakapsal esinevate kahjurite füsioloogilisele seisundile ja arengule.

Vaatlused toimuvad Raja katseaias  juunist septembrini kord nädalas. Rajatakse valge peakapsa lapikatse ja vastavalt katseskeemile kasutatakse erinevaid väetusfoone. Laborikatseis toidetakse  kahjurit erinevalt väetatud toidutaimedega ning määratakse nende toime. Uuritakse, kas ja kuidas erinevatel väetusfoonidel kasvatatud valge peakapsas mõjutab köögiviljakahjurite arvukust. Jälgitakse erinevate kahjuriliikide käitumist munemis- ja toitumiskohtade valikul. Määratakse erinevalt väetatud toidutaimede mõju kahjurile.

Erinevate toidutaimede mõju liblikanukkude talvitumisele.

Laboris määratakse mõnede liblikanukkude külmakindlus (allajahtumispunkti ja külmataluvuse kaudu). Nukud on kasvatatud laboris kindlatel režiimidel ja toidetud erinevate toidutaimedega. Katse toimub sügis-talvisel perioodil.

Selgitatakse, kuidas erinevad toidutaimed mõjutavad liblikanukkude talvitumist ja ellujäämust.

Taimsete preparaatide (Azadirahtiin ja Quassia) toime kartulimardikale.

Katsed planeerime juuli-ja augusti kuusse. Kartulimardika vastsed tuleb koguda põllult või kasvatada laboris (algmaterjal talvituvate mardikatena olemas). Kartulitaimed tuleb ette kasvatada spetsiaalsetes kasvatusnõudes, pritsida  erineva kontsentratsiooniga lahustega ning seejärel asustada kartulimardika erineva kasvujärgu vastsetega. 

Eesmärk: selgitada Azadirahtiini ja Quassia mõju kartulimardikale erinevad doosid taimekaudne mõju, taimede vihmutamine järeltoime pikema aja jooksul hinnatakse preparaatide kasutamise perspektiivi ja efektiivsust Kartulimardikal jälgitakse arengut, metamorfoosi, suremust, viljakust.

Tomatihaiguste esinemine ja arengu dünaamika erinevate viljelustehnoloogiate kasutamisel.

Vaatlused toimuvad Jõgeva SAI kasvuhoonetes ja katsepõllul alates juuli algusest augusti lõpuni. Katsed rajatakse erinevate sortidega klaas- ja kilekasvuhoones (tava- ning maheviljelus) ning avamaal. Lehti ja vilju kahjustavate seenhaiguste esinemist hinnatakse nädalaste vahedega alates  haiguste lööbimisest kuni kasvuperioodi lõpuni. Peale koristust määratakse haigustest kahjustatud saagi osa.

Selgitatakse sordi ja viljelusviisi mõju  tomati seenhaigustest tekitatud saagikadude vähendamiseks tomatil. Samuti uuritakse avamaa tomativiljeluse majanduslikku otstarbekust.

Taimehaiguste esinemine ja dünaamika suvi- ning taliteraviljadel.

Teema eesmärgiks on selgitada sordi haiguskindluse osa taimehaiguste vähendamisel. Katsekultuurid tali- ja suvinisu, suvioder ning kaer. Põhiliseks tööülesandeks kujuneb taimehaiguste  esinemise hindamine erinevatel sortidel ning erineva kasvatustehnoloogi järgi viljeletavatel kultuuridel.

Selgitatakse välja Jõgeva SAI katsepõldudel esinevad põhilised teraviljahaigused ning sordi ja viljelustehnoloogia mõju taimehaiguste levikule.