Eesti, Läti ja Leedu 12 põllumajandusorganisatsiooni saatsid eile Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Layenile ühise pöördumise, milles rõhutatakse, et Euroopa Liidu pikaajaline eelarve aastateks 2021-2027 peab looma head ja õiglased võimalused majanduse taastumiseks COVID-19 pandeemia negatiivsetest mõjudest. Pöördumises, millega on liitunud nii Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kui Eestimaa Talupidajate Keskliit, märgitakse, et ühenduse eelarve peab vähendama Euroopa põllumajandustootjate vahelist ebavõrdsust, mitte süvendama seda.
"Põllumehed peavad kiiresti kohanema muutuva turuolukorra, suurenenud hindade kõikumise ning häiretega, mis võivad ohtu seada meie toidujulgeoleku. Põllumajanduse otsetoetused on kriisi ajal põllumajandustootjatele oluliseks sissetulekuks ja pakuvad teatud kindlustunnet. Praeguses olukorras on just meie põllumehed kõige haavatavamas olukorras, sest nad saavad ELis kõige madalamaid põllumajandushüvitisi. Balti riikide põllumeeste sissetulekud sõltuvad seega palju rohkem turuolukorrast kui teistes riikides," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Sõrmuse sõnul märgivad Balti riikide põllumeeste esindusorganisatsioonid saadetud pöördumises, et praegused märgid süvenevast kriisist tekitavad põllumajandustootjates ebakindlust. Olukord sarnaneb tugevalt 2014. aasta Venemaa impordikeelu tõttu tekkinud kriisile Euroopa põllumajanduses - toonane kriis mõjutas ebaproportsionaalselt palju just Baltimaade põllumajandustootjaid. Murelikuks teeb seegi, et praeguses kriisis on mitmete ELi liikmesriikide käitumine oluliselt häirinud ELi ühisturu toimimist.
Balti põllumehed leiavad komisjoni presidendile saadetud kirjas, et ELi ambitsioonikas kava majanduse taastamiseks ja õiglane ELi ühine põllumajanduspoliitika peavad aitama Euroopat taas ühendada. Euroopa Komisjoni poolt esitatav uus eelarvekava pakub ainulaadse võimaluse lõpetada põllumeeste kohtlemisel ebaõiglus ja suurendada Euroopa toidutootjate vastupanuvõimet kriisidele.
Balti riikide põllumeeste esindusorganisatsioonide hinnangul on võtmetähtsusega, et liikmesriigid oleks kõrgete eesmärkide nimel valmis piisavalt panustama ELi eelarvesse. Põllumajanduse valdkonnas nõuavad nad, et eelarves säilitatakse piisavad eraldised ÜPP raames nii otsetoetuste maksmiseks kui maaelu arengu poliitika rahastamiseks, seejuures on jätkuvalt vaja häid turukorralduse meetmeid. Kiirendada tuleb otsetoetuste ühtlustamist liikmesriikide vahel.
"Põllumajandustootjad soovivad panustada sellest kriisist väljatulemisse. Kuid kett on nii tugev kui selle nõrgim lüli. Palume Euroopal käsitleda oma tulevases eelarves kõiki lülisid võrdsetena ja lõpetada Balti põllumeeste kohtlemine teise klassi kodanikena," märgitakse Eesti, Läti ja Leedu põllumeeste ühises pöördumises.
Taust
Balti riikides on viimastel aastatel otsetoetuste tase olnud ca 54-60% ELi keskmisest, samas kui tootmiskulud on ELi keskmisest olnud oluliselt kõrgemad. 2017. aastal moodustasid tootmiskulud Eestis 129%, Lätis 113% ja Leedus 112% ELi keskmisest.
Balti riikide otsetoetuste ebaõiglaselt madal tase on pikaajaline anomaalia, mis ulatub tagasi Euroopa Liiduga liitumise aega. Toetuste arvutamise aluseks võeti periood, mil Balti riikide põllumajandustootmine oli ajaloolises madalseisus. Aja jooksul on toetuste tase küll suurenenud, aga põhimõtteliselt jätkub ajalooline ebaõiglus tänaseni.
Seitse aastat tagasi, 2013. aasta veebruaris, otsustas Euroopa Ülemkogu ühehäälselt, et "hiljemalt 2020. aastaks peaksid kõik liikmesriigid otsetoetuste maksmisel saavutama vähemalt taseme 196 eurot hektari kohta jooksevhindades". Balti riikide põllumajandustoetuste tase on sellele vaatamata olnud ainult 54-60% Euroopa Liidu keskmisest, hoolimata korduvatest üleskutsetest lõpetada selline põllumajandushüvitiste ebaõiglane jaotamine, mis ei kajasta põllumajanduse tegelikku olukorda Eestis, Lätis ja Leedus. Madalad toetustasemed ei aita kaasa ka kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele.
Euroopa Ülemkogu laual olnud viimane versioon ELi eelarvest ei kajastanud piisavalt vajadust lõpetada Balti riikide põllumajandustootjate ebaõiglane kohtlemine. Euroopa Komisjon peaks lähiajal tegema uue ettepaneku Euroopa Liidu pikaajalise eelarve kohta.
Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pressiteade
