Tõrjetöödel lähtuti RMK töötajate kogutud seireandmetest. Mai alguse seisuga on RMK hallatavas majandusmetsas tuvastatud eelmisel aastal tekkinud üraskikahjustusi 2794 hektaril. Tõrjetöid tehti 20. märtsist 3. maini 947 hektaril.

"Teostasime tõrjetöid kõige suuremate kahjustustega puistutes, kus langetasime juba kahjustatud kuuski ja üraskite lõksu meelitamiseks ka püünispuid. Puud jätsime metsa ootama peagi talveunest ärkavate üraskite tulekut, et need seejärel juba koos üraskitega metsast ära viia," selgitas Tavo Uuetalu, RMK juhatuse liige.

Alates 4. maist RMK enam senises mahus üraskitõrjeks vajalikke raietöid ei tee. Kuna ajaperiood üraskitega värskelt asustatud püünispuude metsast äraviimiseks on lühike, ei saa RMK enam täiendavalt uusi püünispuid juurde langetada - vastasel juhul ei jõuta neid piisavalt kiiresti metsast likvideerida.

Nimelt tuleb püünispuud metsast ära viia siis, kui üraskid on talveunest ärganuna need asustanud, ent pole jõudnud veel asustada teisi lähedalasuvaid veel terveid kuuski. Seetõttu on oluline reageerida kiiresti ja täpselt, et tabada õiget hetke, mil üraski lendlus on täies hoos ja püünispuud kahjuritega täitunud, ent uued suuremad kahjud veel tekkimata. Mullas talvitunud ürask hakkab lendlema ja puid asustama alles siis, kui pinnas on soojenenud 10 kraadini ja õhk üle 16 kraadi. Õige aja saabumisest annavad meile märku üle Eesti paiknevad RMK üraski lendluse seirejaamad.

"Lisaks kaardistasime 1625ha ulatuses värskeid tormikahjustusi, mis tuleb likvideerida. Kui me tormist kahjustatud puid metsast ära ei vii, on nad ahvatlevaks söögilauaks üraskitele, keda meelitab eelkõige just nõrgestatud ja kahjustatud kuusk," selgitas Uuetalu.

Kõik metsamajanduslikud tööd tehakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja tõrjetööde plaan kooskõlastatakse üraskite eksperdi, entomoloog Heino Õunapiga.

Täpsemalt saab lugeda üraski tekitatud kahjudest ja üraskitõrjetöödest RMK üraskitõrje kodulehelt.