Keskkonnaministeerium arutleb metsanduse uue arengukava koostamise juhtkoguga, kuidas kavaga edasi minna, kuna selleks vajaliku keskkonna ja muude oluliste mõjude hindajat ei õnnestunud leida. Nõu küsitakse ka Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingult.

Metsanduse uue kümnendi arengukava eelnõu keskkonnamõju strateegilise hindaja (KSH) ja muude oluliste mõjude hindaja leidmise riigihanke tähtaeg oli 1. aprill, kuid selleks ajaks ühtegi pakkumust ei laekunud. "Metsanduse arengukava koostamisele on juba protsessi esimeses etapis ning ka hilisemalt juhtkogu poolt seatud kõrged ootused. Nii arengukava ise kui ka selle mõjude hindamine peab olema võimalikult laiapõhjaline ja pikaajalise perspektiiviga," märkis Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristel Järve. "Just keerukus ja teema konfliktsus on asjad, mida potentsiaalsed mõjude hindajad on välja toonud ühe põhjusena, miks nad töö tegemiseks pakkumust ei esitanud."

Keskkonnamõjude hindamisega tegelevate ettevõtete tagasiside näitas, et riigihankega saada soovitud töö on äärmiselt mahukas ja keeruline. Töö riskantsusest rääkides tõid firmad välja, et kogu metsanduse valdkond on suure avaliku tähelepanu all, seega peab töö teostaja arvestama huvirühmade kriitika, inforünnakute ja isegi kohtusse kaebamisega. Samuti viitasid ettevõtted juba praegu ees olevale tihedale töögraafikule.

Järgmise sammuna on Keskkonnaministeeriumil nüüd plaanis virtuaalne arutelu arengukava koostamise juhtkoguga, et otsustada, kuidas protsessiga edasi minna. Näiteks on võimalik KSH ja muude oluliste mõjude hindaja leidmiseks hanketingimusi veelgi muuta, töö mastaapsust vähendada või jagada töö osadeks, kaasata välismaiseid partnereid, kaardistada põhjalikult töö tegemisega seonduvad riskid ning leida võimalused nende maandamiseks. Keskkonnaministeerium on pöördunud ka Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu poole, et püüda koos leida lahendusi, kuidas muuta KSH tegijatele pakkumise esitamine atraktiivsemaks.

Arutelude ajal jätkab Keskkonnaministeerium arengukava kirjutamist koostöös juhtkoguga.

Selleks, et vajalikud suurema ühisosa leidnud muudatused ei jääks toppama, on ministeerium juba alustanud mõningate arengukava kokkupaneku käigus kaardistatud probleemide lahendamist. Näiteks on kooskõlastusringile minemas looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muudatused, mis kehtestavad raierahu pidamise kaitsealadel ja käitumisreeglid raidmete kokkuveole ja hakkele lindude pesitsusajal ning vähendavad lageraielangi suurust.

Lisaks on erametsaomanikele koostatud juhised kevadiseks metsas toimetamiseks ning korraldatud kevadise raierahu teavituskampaania. Koostöös Rahandusministeeriumiga on ette valmistatud tulumaksuseaduse muudatust, mis suunab väikemetsaomanikke müümise asemel oma metsi ise majandama. Ette valmistatakse ka metsakahjustuste ennetamise tegevuskava jm.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade