Mullu viis Keskkonnaamet uude süsteemi jäätme-, vee- ja välisõhu valdkonna keskkonnaload ning keskkonnatasude deklareerimise. Nüüd lihtsustub lubade ja deklareerimisega seonduv elektrooniline asjaajamine ka maavara kaevandajatele. Paberkandjal keskkonnaloa taotlusi enam vastu ei võeta.

"KOTKAS aitab meil pakkuda kliendile senisest paremat teenust, uues süsteemis saab keskkonnalube anda ja hallata paberivabalt ning kiiremini kui varem. Samuti parandab uus infosüsteem kogutud andmete kättesaadavust nii loaomanikele kui ka kõigile teistele huvilistele. Nii tagame, et keskkonnainfo on kõigile kättesaadav ja seda ka kodust lahkumata," lausus Keskkonnaameti keskkonnaosakonna juhataja Rein Kalle.

Keskkonnaloa andmed on juba uude infosüsteemi kantud, seega saab tasude deklareerimisega alustada kohe aprilli alguses. Esmakordsel süsteemi sisenemisel tuleb allkirjastada kasutusleping ja vajadusel teha volitused.

Klientide elu lihtsustavad näiteks infosüsteemi automaatsed meeldetuletused, kui deklareerimiskohustuste tähtajad on lähenemas. Uute funktsioonidena saab näiteks maavara kaevandamisõiguse deklaratsiooni esitamise puhul deklareerida ka kaevise ja katendi tarbimist kaevandamisala piires ning esitada Keskkonnaametile karjääri korrastamise andmeid.

KOTKASe kasutuselevõtu pikaajalisem eesmärk on koondada kogu keskkonnalubadega seonduv ühte kesksesse infosüsteemi, kus ettevõtja saab lisaks keskkonnatasude deklareerimisele hallata kõiki loa menetlusega seotud andmeid. Järgmise sammuna tuuakse infosüsteemi keskkonnaregistreeringute taotlemise võimalus. Projekt on seotud Vabariigi Valitsuse nullbürokraatia programmiga.

Tehniliste murede korral abistab Keskkonnameti klienditugi telefonil 662 5999 või e-posti aadressil klienditugi@keskkonnaamet.ee. Maapõue deklaratsioonide esitamist tutvustab Keskkonnaamet 1. aprillil otseülekandena YouTube'i keskkonnas.

Keskkonnatasude deklareerimisest

• Keskkonnatasu makstakse keskkonna kasutusõiguse eest. Keskkonnatasu maksavad keskkonnaloa kohustusega ettevõtjad.

• Keskkonnatasude rakendamise eesmärk on vältida või vähendada loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda heitmisega ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju.

• Aastas kogutakse keskkonnatasudena ligi sada miljonit eurot, mis suunatakase keskkonnaprojektidesse ning riigi ja kohalike omavalitsuste eelarvetesse. Deklareerimise andmeid kontrollib Keskkonnaamet.

• Eestis on kokku ca 2000 keskkonnatasude maksjat, neist füüsilisi isikuid on 20.

• Enim laekus 2019. aastal keskkonnatasusid maavarade (41,4 mln eurot) ja jäätmetega seonduvalt (31,8 mln eurot), vähem vee (10,6 mln) ja õhuga seonduvalt (7,6 mln).

• Kohalike omavalitsuste eelarvesse laekus keskkonnatasudest kõige enam maavarade kaevandamisõiguse ressursitasu (11,5 mln) ja vee erikasutusõiguse ressursitasu (2,8 mln).

• Eesti ettevõtetest laekub kõige rohkem keskkonnatasusid Eesti Energialt ja Viru Keemia Grupilt.

Allikas: Keskkonnaameti pressiteade