Bakterid, mida peetakse kopsugangreeni, teetanuse ja toidumürgituse põhjustajateks, võivad aidata teadlasi vähi vastu võitlemisel.

Hiirtel läbi viidud esialgsed uuringud on paljutõotavad ning teadlastegrupp on veendunud, et nende katsetatud meetodiga saab ravida mitmeid vähiliike, kirjutab BBC.

Ameerika Ühendriikide teadlaste katsetatud meetod kasutas omadusi, mis eksisteerivad pulkbakteritel ning kasvajatel.

Nimelt on vähkkasvajate kude üsna hapnikuvaene võrreldes keha teiste kudedega, sest nende verevarustus ei ole tihtipeale väga hea. Veresooned, mis neid varustavad võivad olla veidi läbilaskvad.

Baltimore’s asuvad teadlased, eesotsas Ian Cheongiga, kasutasid liposoome kandmaks vähiravimit kasvajasse ning protsessi kiirendamiseks lisati klostriidi (pulkbaktereid).

Liposoomid on üsna suured osakesed, mis pääsevad läbilaskvatest veresoontest välja, kuid on sealjuures piisavalt väikesed, et mitte pääseda välja keha terveid kudesid varustavatest veresoontest.

Liposoomid on üsna tugevad osakesed ning nende lagunemine on aeganõudev. Seega läheb ka ravimi jõudmisega kasvajasse rohkem aega. Selleks, et seda protsessi kiirendada, kasutati klostriidi, mis on madalat hapnikutaset armastav bakter. Hävitades osakeste seinu, sel korral siis juhtumisi liposoomide seinu, kiirendas ta ravimi mõju.

Paljud hiired, keda sel viisil raviti, vabanesid vähist juba ühe ravikuuri järel. Samuti ei tekkinud hiirtel märgatavaid kõrvalnähte.

Uurijad sõnasid, et saadud tulemused pakkusid uusi huvitavaid võimalusi vähiraviks, kuid nad annavad endale aru, et ees on veel palju tööd, enne kui sama strateegia võiks töötada ka inimeste peal.