„Oleme juba ühenduses olnud kümnete Eesti ettevõtetega, kes on valmis kas toodangut suurendama või alustama ettevalmistustega isikukaitsevahendite tootmiseks. Olukorras, kus rahvusvaheline kaubavahetus on piiratud, samas nõudlus on tugevas kasvutrendis, on meie ettevõtetel väga oluline roll,“ ütles Karu.

Minister lisas, et mõistagi jätkab riik vajalike abivahendite ostmist ka välisturgudelt, aga tarnekindluse tõstmiseks ning oma riigi majanduse toetamiseks võimalikult suures mahus tuleb jõuliselt panustada olemasolevatele ressurssidele. „Riigid kapselduvad ja üha enam keskendutakse siseriiklikule tootmisele ja tarbimisele. Me ei saa loota pelgalt teistele, vaid peamiselt iseendale,“ sõnas Karu.

„Eesti on paindlik riik, me suudame keerulises olukorras tootmisi kiiresti ümber profileerida. Senine tagasiside ettevõtetelt on olnud väga lootustandev. Riik peab samas loomulikult omalt poolt andma ettevõtetele kindluse, et nende toodang ära ostetakse,“ rääkis Karu.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös EAS-i ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga jätkab igapäevaselt turuolukorra kaardistamist ning läbirääkimisi erialaliitude ja ettevõtetega, et tuvastada nii olemasolevat kui potentsiaalset toomisvõimekust Eesti ettevõtetes. Vaadatakse ka neid sektoreid, kus pole traditsiooniliselt selliseid vahendeid toodetud, kuid seadmed, materjalid või oskused võiksid olla sobilikud.

Isikukaitsevahendite hulka kuuluvad näiteks erinevad maskid, näokaitsed, kaitseülikonnad, kitlid ja põlled, kaitsemütsid, jalatsikaitsed/sussid, kaitseprillid ja –kindad.

Ettevõtetel palume pöörduda oma ettepanekutega eero.liivandi@eas.ee.

Allikas: Tallinna Ettevõtlusameti uudiskiri