Dendroloogide Mekaks peetud Mustila arboreetumist saab inspiratsiooni nii asjatundja kui ka lihtne loodusenautija.

Teadsin Mustila arboreetumist kui müstilisest kohast Soomes, kus kasvavad palgipuudena lääne tsuugad (Tsuga heterophylla), mis meil virelevad tavaliselt külmakahjustustega põõsastena ning kus alusmetsa moodustavad rododendronid.

Esimest korda õnnestus mul seda dendroloogide Mekat külastada 1999. aastal. Viibisime arboreetumis Peter Tigerstedti külalisena terve nädala. Kõik vastas kuuldule ja ületas selle kümnekordselt. Lääne tsuuga kasvas tõesti metsapuuna, alusmets koosnes põhiliselt rododendronitest. Ja on muide olemas ka arboreetumi rajaja nimeline rododendron (Rhododendron R.brachycarpum ssp. tigerstedtii) ja isegi sirel (Syringa tigerstedtii).

Aga sügavaima mulje jätsid mulle kaunid nulud (Abies amabilis), mis eesti keeles on ristitud õilsaks nuluks. Hiiglaslike erkroheliste puude laiad lehvikjad oksad võlusid pikkade õrnade lõhnavate okastega. Seda nulgu armastas ka kõige rohkem arboreetumi rajaja Axel Fredrik Tigerstedt, kes selle oma haualegi palus istutada.

Mustila arboreetumis kasvavad ka ühed ilusamad väljaspool areaali asuvad serbia kuused (Picea omorika), 30meetrised nõelterava tipuga kaunitarid.

105-aastane ajalugu

Uus külastus toimus 13 aastat hiljem, kui osalesime Mustila arboreetumi juubelil. Rahvast oli nii Põhjamaadest, Baltikumist kui ka Venemaalt. Kaugeim külaline oli Hiinast, Yunnani provintsist. Selle provintsi dendroloogidega on neil kauaaegsed sõprussidemed.

Arboreetumis olid puud suuremaks kasvanud, roniv hortensia, mis lokkas seal mööda männitüvesid kõrgustesse, oli aga vahepealsete eriti külmade talvede tõttu lühemaks jäänud. Rododendroneidki oli vähemaks jäänud: oli toimunud valik, mis sobib sellesse kliimasse, mis mitte.

Juubeliürituste suurim üllatus oli Soome kultuuriministri kohalolek koos õnnitluste ja suure toetusrahaga. Erinevalt Eestist peetakse Soomes eraarboreetumi üheks rahvuskultuuri osaks. Minister tänas Axel Tigerstedti suure töö eest, mis on tehtud Soome kultuuri rikastamiseks.

Aastal 1902 alustas Mustila endale ostnud Axel Fredrik Tigerstedt seal arboreetumi rajamist ja 1920. aastate lõpuks oli ta koos poja Carl Gustaviga juba arvestatava kollektsioonipargi loonud. Pärast isa surma 1926. a. arendas arboreetumit edasi Carl Gustav, kes rajas sinna juurde ka puukooli. Mustila kujunes tõsiselt võetavaks metsanduse teaduskeskuseks.

1984. a. asutasid Carl Gustavi pojad Axel ja Peter dendropargisäilitamiseks ja arendamiseks Mustila Arboreetumi Sihtasutuse. Tänu riigi ja kohaliku omavalitsuse toele tekkis võimalus istutada uusi liike puid ja ilupõõsaid, tellida haruldaste liikide seemneid jne.

Mustila fenomen

Üks põhjus, miks nii kaugel põhjas kasvab jõudsalt nii palju külmaõrnu taimi, seisneb sobivas mikrokliimas. Pikk sügis soodustab taimede valmistumist talveks. Kuna Mustila asub merest 40 km kaugusel, on siin sügised pikad ja kevaded sademeterohked, nagu merelise kliimaga alale iseloomulik, talved aga pakaselised nagu Soome sisemaal.

Teiseks on siin töötanud tõelised oma ala asjatundjad, kes on osanud tellida puude ja põõsaste seemneid kohtadest, mille looduslikud tingimused on kõige sarnasemad Mustilale.

Kolmandaks on osatud leida kohapeal igale liigile sobivaim kasvukoht.

Kui arboreetumi rajamise esimestel aastatel pandi rõhku ainult uute, metsanduse jaoks perspektiivsete liikide leidmisele, siis hiljem on liikide valik laienenud, et ka haljastusmaterjali rikastada.

Mustila pakub palju nii dendroloogile ja metsateadlasele kui ka lihtsalt loodusesõbrale, kes võib siin nautida mõnusaid jalutuskäike, suurepäraseid vaateid ning huvitavaid taimi vaheldusrikkas maastikus. Arboreetum on jaotatud kasvukohatüüpide järgi osadeks, mis kannavad nimesid Põhjanõlv, Lõunanõlv, Rododendronite Org, Asaleade Nõlv, Terrass, Tammik, Pähklinõlv.

Parim aeg Mustila külastamiseks on juuni, mil õitsevad rikkalikult rododendronipõõsad.

Kollektsioonid

Okaspuude kollektsiooni kuulub 100 taksonit. Siin on puid nii Põhja-Ameerikast, Kaug-Idast, Venemaalt kui Euroopast. Haruldasim on lääne tsuuga puistu. Silmatorkavamad on aga hiiglaslikud nulud, eriti õilis nulg, kuid kaunid on ka mäginulg, hondo nulg, hiigelnulg, sahhalini nulg jt. Mustilas kasvavad ka Soome esimesed serbia kuused, punane kuusk (Picea rubens), korea kuusk (P. koraiensis) jt. Mändidest toodi siia esimestena keerdmännid (Pinus contorta) ja rumeelia männid (P. peuce).

Lehtpuid on 150 taksonit. Haruldasimad liigid: sile hobukastan (Aesculus glabra), südajas hikkoripuu (Carya cordiformis), amuuri maakia (Maackia amurensis), jaapani jalakas (Ulmus japonica), ameerika pöök (Fagus grandifolia) jt. Puutüvedel ronivad puishortensia (Hydrangea anomale ssp. petiolaris) ja südajas aktiniidia (Actinidia kolomikta). Põõsastest hämmastas kurdlehise iileksi (Ilex rugosa) võsa metsatee ääres.

Rododendronid moodustavad suurema osa 200-taksonilisest põõsakollektsioonist. Arboreetumi kuulsaim osa okaspuude kõrval ongi Rododendronite Org, mille rajamist alustati 1920. aastate lõpus. Appi kutsuti tolle aja parimaid spetsialiste nagu Bengt Schalin ja Paul Olsson. Rajati kolmerindeline kodumaine metsapark koos võõrpuuliikidega. Kõrgeima rinde moodustasid männid ja mäginulud, keskmise rinde harilik elupuu (Thuja occidentalis) ja alumise erinevad rododendronid. Elupuudega piirati külmakaitseks ka oru äärealad, samuti eraldati nendega üksteisest rododendronite erinevaid katsealasid.

1973. a. alustati siin koos Helsingi Ülikooliga suurejoonelisi aretustöid uute külmakindlate sortide loomiseks Tigerstedti rododendroni baasil. Rododendronite orgu istutati katsete tegemiseks kümneid tuhandeid eksemplare, mille hulgast saadi 1990. aastaks perspektiivseid uusi külmakindlaid sorte, nagu ‘Elviira’, ’Peter Tigerstedt’, ‘Haaga’, ‘Hellikki’, ‘Kullervo’, ‘St. Michel’ jt. Need sobiksid meiegi haljastusse.

1988. a. alustati katseid ka heitlehiste rododendronitega külmakindlate sortide loomiseks. Selleks istutati Asaleanõlvale küllaltki ekstreemsetesse tingimustesse 4000 kollase (Rh. luteum ), kanada (Rh. canadense) ja jaapani rododendroni(Rh.japonicum) hübriidi.

Haruldased püsikud. Rohttaimi on Mustilas 450 liiki. Looklevad metsateed on ääristatud suures osas meie mõistes püsililledega. Varakevadel õitseb haruldane kaunis kollaseõieline ameerika kevadvõhk (Lysichiton americanus), mis tunneb end siin hästi. Haruldaseks peetakse ka siberi allikrohtu (Claytonia sibirica) ja läikivat kuningbambust (Sinarundinaria nitida), mille puhmaste vahelt võib leida okkalisi ameerika siilpaanakseid (Oplopanax horridus).