Valitsuse 16. märtsil algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Haridus- ja Noorteameti moodustamine, Keeleinspektsiooni nimetamine Keeleametiks) eelnõu (163 SE).

Eelnõuga moodustatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse Haridus- ja Noorteamet ning nimetatakse keeleinspektsioon ümber keeleametiks. Muudatused vastavad valitsuse tegevusprogrammi alusel heakskiidetud riigireformi tegevuskavale 2019-2023.

Eelnõu kohaselt moodustatakse Sihtasutuse Innove, Sihtasutuse Archimedese, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse Eesti Noorsootöö Keskuse teenuste põhjal Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse Haridus- ja Noorteamet. Sellega seoses viiakse uude valitsusasutusse poliitikakujundamisega mitteseotud rakendusliku iseloomuga tegevused ka Haridus- ja Teadusministeeriumist. Raamatupidamise, palgaarvestuse ja personaliarvestuse, samuti struktuuritoetuste rakendusüksuste ülesandeid, hakkab täitma Riigi Tugiteenuste Keskus.

Eelnõu järgi nimetatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Keeleinspektsioon ümber Keeleametiks. Keeleametis jätkatakse kõikide seni Keeleinspektsiooni osutatud teenuste pakkumist ning lisaks viiakse Keeleametisse üle keelepoliitika rakendustegevused Haridus- ja Teadusministeeriumist ning Sihtasutusest Archimedes. Keeleametist saab keelepoliitika rakendusasutus eesti keele kasutamise kontrolli ja järelevalve, nõustamise ning arenduse valdkondades.

Eelnõuga tehtavad muudatused aitavad kaasa riigiasutuste ühtsemale toimimisele, tõhustatakse riigi strateegiliste ülesannete täitmist keele-, haridus- ja noortevaldkonnas, olemasolevaid ressursse kasutatakse tõhusamalt ja mõjusamalt, sealhulgas kompetentsi, ning pakutakse kvaliteetseid avalikke teenuseid. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Valitsuse 16. märtsil algatatud Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti Põllumajandus- ja Toiduametiks ümberkorraldamisega seonduvalt Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (164 SE).

Eelnõuga moodustatakse Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti põhjal Põllumajandus- ja Toiduamet, mis alustab tööd 1. jaanuaril 2021. Muudatused vastavad valitsuse tegevusprogrammi alusel heakskiidetud riigireformi tegevuskavale 2019-2023.

Ametite ühendamise järel jääb moodustatav Põllumajandus- ja Toiduamet täitma kõiki seniseid kahe ameti põhifunktsioone, mis eeldab muu hulgas vajadust säilitada praegune töötajaskond. Kahe ameti ümberkorraldamisega suureneb riskipõhise kontrolli suutlikkus, paraneb info haldamine kogu toidutootmiseahelas ning tõuseb ennetus- ja teavitustöö kvaliteet õigusrikkumiste vähendamiseks. Klientide suunal toimuv kommunikatsioon on terviklikum ja väheneb halduskoormus klientidele.

Seaduse jõustumise ajaks viiakse lõpule asutuste ühinemisega kaasnevad toimingud, sealhulgas loodava ameti põhimääruse, struktuuri ja teenistujate koosseisu väljatöötamine ning sellega kaasnevad personalitoimingud; ühendamisega seotud võimalike kulude kavandamine ja uue asutuse eelarve koostamine ning muudetavate seaduste alusel õigusaktides vajalike muudatuste tegemine. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

Valitsuse 16. märtsil algatatud Meditsiiniseadme seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (165 SE).

Eelnõuga viiakse meditsiiniseadme seadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega.

Euroopa Liidus on senini meditsiiniseadmete valdkonda reguleerinud meditsiiniseadmete, aktiivsete siirdatavate meditsiiniseadmete ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmete direktiivid. Nende asemel hakatakse edaspidi järk-järgult kohaldama kahte uut ELi määrust, mille eesmärk on anda meditsiiniseadmete jaoks kindlam, läbipaistvam, prognoositavam ja jätkusuutlikum õigusraamistik. See tagab parema seadmete ohutuse ja tervishoiu kõrge taseme ning toetab innovatsiooni. Määruste kohaldamisega seoses tuleb muuta meditsiiniseadme seadust ja sellega seonduvalt teisi seadusi. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse Kristina Kallase 9. märtsil algatatud kollektiivne pöördumine “Anname koolikogukonnale suuremad õigused” ja edastati see menetlemiseks kultuurikomisjonile.

Pöördumises tehakse Riigikogule ettepanek muuta põhikooli ja gümnaasiumiseadust, tuues sisse nõue, et direktori töölevõtmisel ja vallandamisel on vajalik kooli hoolekogu nõusolek. Samamoodi tehakse ettepanek kaaluda võimalust sätestada hoolekogule õigus algatada direktori vallandamise protseduur juhtudeks, kui kooli kogukond ei ole kooli juhi tööga rahul. Lisaks peab direktorit puudutava otsuse vastuvõtmise korda sisse viima maksimaalse avatuse, kogukonna ligipääsu arutelule, arutelukäigu ja muu info kättesaadavuse.

Riigikogu juhatus otsustas registreerida alates 16. märtsist Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni aseesimeheks Alar Laneman senise aseesimehe Uno Kaskpeiti asemel.

Allikas: Riigikogu 16.03.2020 pressiteade