Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit on seisukohal, et haneliste kaitse ja ohjamise kava ette valmistamisel on vaja täpsemalt hinnata erinevate tegevuste mõju haneliste arvukusele. Põllumehed on aktiivselt reageerinud koja üleskutsele heidutusjahi uuringus osaleda.

"Heidutusjahi tõhusust on vaja kindlasti uurida sellepärast, et haneliste populatsioon on aastatega suurenenud ja ületanud juba mitmekordselt kohaliku põllumajanduse taluvuse piiri. Samuti on oht erinevate taudide tekkeks," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu liige ja teraviljatoimkonna esimees Olav Kreen.

Kreeni sõnul on mitu olulist põhjust, miks heidutusjahi uuring on vaja läbi viia. Esiteks saadakse projekti raames oluline tagasiside erinevate heidutusmeetmete mõjudest ja võimalusest neid tõhustada. Uuring annab kindlasti ka olulist infot edasiste tegevuste planeerimiseks. Heidutusjahi uuring annab võimaluse koostöös Veterinaar- ja Toiduametiga viia läbi ka rändel olevate haneliste seiret seoses linnugripi leviku ohuga.

Kevadine letaalne heidutus on kasutusel ka teistes riikides ja haneliste suurenevate populatsioonide puhul on see looduskaitselise meetmena aktsepteeritud. Põllumeeste organisatsioonid tunnustavad keskkonnaministrit ja ametkondi, kes on mõistnud teema tähtsust ja on olnud valmis rakendama meetmeid haneliste heidutuse erinevate võimaluste mõjude hindamiseks. Samuti tänavad organisatsioonid põllumehi, kes on valmis vaatamata pingelistele kevadistele põllutöödele ja lindude heidutamisele võtma vastutuse igapäevaselt panustada ka uuringuks vajalike andmete kogumisse.

Taust:

Eesmärgiga välja selgitada, kas kevadrändel olevate haneliste heidutusjaht on põllumajanduskahjude ära hoidmise seisukohalt tõhusam kui seni lubatud heidutusviisid, algatas riik 2019. aastal hanede heidutusjahi uuringu. Uuringu raames viidi eelmise aasta kevadel kolmes maakonnas 36 põllul läbi hanede heidutusjahi pilootprojekt. Nimetatud uuringu tutvustamisel 15. novembril 2019 Tartus järeldasid uuringu teostajad, et letaalne heidutus oli mõnevõrra mõjusam. Seda kinnitavad ka teiste riikide vastavad kogemused ja praktika.

Sellel kevadel läbi viidav uuring on järjeks möödunud aastal piiratud mahus läbi viidud pilootprojektile. Uuringu raames uuritakse Eesti erinevates piirkondades erinevate heidutusviiside (sh letaalne) mõju. Oma huvist haneliste heidutusjahi uuringus osaleda andis teada 151 põllumeest, kõige suurem huvi oli Lääne-Virumaal (20 %) ja Tartumaal (17 %), kuid suurt huvi uuringus osalemise vastu näidati üles ka Jõgeva-, Järva- ja Saaremaalt.

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu pressiteade