Viru rabas suleti kuivendussüsteeme vahetult Eesti ühe külastata-
vama laudtee kõrval. Vesi tõusis paariks päevaks isegi üle laudtee
ja seetõttu pidi kibekiirelt ühe paisu kõrvaldama ja laudtee
kõrgemaks ehitama. Foto: Harti Paimets

Riigimaadel taastati 2019. aastal niite ja karjamaid 554 hektaril ning sooelupaiku 1422 hektaril. Kokku panustas RMK looduskaitselistesse töödesse ligi 6 miljonit eurot, mida on pea miljon eurot rohkem kui aasta tagasi.

"Osa liike vajavad inimtegevusest puutumatut elukeskkonda, teised aga eelistavad elada poollooduslikes kooslustes, mis on sündinud inimese ja teiste liikide koos elamise tulemusel. Soid taastades vähendame kunagise inimtegevuse ehk soode kuivendamise ja turbakaevandamise mõju loodusele. Puisniite taastades ja hooldades aga hoopis suurendame inimmõju, et soodustada poollooduslikele kooslustele omast elurikkust," selgitas RMK looduskaitseosakonna juhataja Kaupo Kohv, miks töid on vaja teha.

Kokku taastas RMK 2019. aastal ohustatud elupaiku ligi 2000 hektaril, sealhulgas niiduelupaiku 554 hektaril ja sooelupaiku 1422 hektaril. Kui 2018. a tehti looduskaitsetöid 4,89 miljoni euro eest, siis möödunud aastal kasvanud töömahu tõttu tõusis summa 5,82 miljonini.

Kaupo Kohvi sõnul toimusid ulatuslikumad sooelupaikade taastamistööd Pärnu maakonnas Luitemaa looduskaitsealal Maarjapeakse rabas (539 ha) ja Soomaa rahvuspargis Öördi ja Kikepera rabades (484 ha).

"Laiemale avalikkusele vast rohkem silma jäänud tööd toimusid Viru rabas, kus kuivendussüsteemide sulgemine toimus vahetult Eesti ühe külastatavama laudtee kõrval. Vesi tõusis paariks päevaks isegi üle laudtee ja seetõttu pidi kibekiirelt ühe paisu kõrvaldama ja laudtee kõrgemaks ehitama. Saaremaal Kõrusel toimunud niidu taastamistöö käigus leidis aga aset põnev juhtum, kui raidmete põletamisel hakkasid paukuma II maailmasõja aegsed mürsusütikud," meenutas Kohv.

Möödunud aastal suurenes ka ettevõtjatele välja renditud poollooduslike koosluste pindala, esimest korda oli renditud alasid kokku üle 24 000 hektari.

Spetsiifiliste liigikaitseliste töödega panustati 20 ohustatud ja haruldase liigi elupaigaseisundi parandamisse, näiteks Koorunõmmes Saaremaal loodi kasvutingimused punasele tolmpeale ja Harilaiul taastati kõrede jaoks olulisi avatud rannikumaastikke.

RMK jätkab looduskaitseliste tööde tegemist ka tänavu. Näiteks Pärnumaal taastatakse aasta lõpuks Tolkuse raba (ca 1000 ha), kus tulemust saab näha ka matkarajal jalutades. Kui kõik sujub plaanipäraselt, taastatakse 2020. aasta lõpuks vähemalt 5000 hektarit haruldasi ja ohustatud soo-, niidu- ja metsaelupaiku. Pikemalt saab tehtud töödest ja uutest väljakutsetest lugeda RMK loodusblogist.

RMK arengukava 2015-2020 seab eesmärgiks taastada ohustatud või ebasoodsas seisundis olevaid elupaiku kokku 10 000 hektaril. Alates 2015. aastast on RMK taastanud elupaiku kokku 9200 hektaril.

Allikas: RMK pressiteade