Looduse Omnibuss Tallinn

Laupäeval, 14. märtsil 2020

2019. aasta sügisest kuni 2020. aasta kevadeni toimub Eesti Vabaõhumuuseumi ja Looduse Omnibussi koostöös kuus avastusretke Eesti maapiirkondadesse, mis tutvustavad ajaloo- ja ehituskunstihuvilistele nõukogudeaegset maa-arhitektuuri ja eluolu. Väljasõitudel näeme nii ainulaadseid arhitektuuripärleid kui ka tüüpprojektide järgi valminud ehitisi, mis ilmestavad nõukogude loosungit erinevuste kaotamisest maa ja linna vahel. Retked on osaks Eesti Vabaõhumuuseumi uue eksponaathoone - 1964. aastal ehitatud kolhoosi kortermaja - avamiseks valmistumisel.

Kolmas retk viib meid Pärnumaale. Reisijuhiks on arhitektuuriajaloolane Eesti Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm.

Sõidame marsruudil Jõõpre - Audru - Valgeranna - Pärnu - Libatse.

Päeva esimese peatuse teeme Pärnu lähistel Jõõpres, endises 1949. aastal asutatud kolhoosi Bolševik keskusasulas. Asula keskmeks on maapiirkondades populaarse Harri Kingo tüüpprojekti järgi 1968. aastal valminud Bolševiku kolhoosi keskus-klubi, mis ilmestab oma lihtsuses ja nappuses hästi oma ajastu esteetikat.

Audru vallas külastame 1944. aastal asutatud Audru sovhoosi samanimelist keskust, kus kiikame sisse 1970. aastate alguse neofunktsionalismi mõjudega majandi haldushoonesse ning uudistame kohaliku rahva elu-olu tutvustavat Audru muuseumit. Edasi suundume hiljuti muinsuskaitse alla võetud endisesse ENSV tippjuhtide puhkebaasi, praeguse nimega Andropoffi villasse, kus tutvume antud postmodernistliku hoone uhke minevikuga ning sööme koos maitsvat lõunat.

Pärnu linna külje all asus nõukogude perioodil Pärnu rajooni kolhoosidevaheline ehituskontor oma hiiglasliku tootmis- ja elamukompleksiga. Alates 1958. aastast teostas Pärnu KEK ehitustöid majanditele üle terve rajooni. Suvepealinnas asub ka 1971. aastal avatud sanatoorium Tervis, mis oma mitmete ümberehitusetappide tõttu on huvitav arhitektuuriajaloo näide, mida läbi kümnendite on külastanud paljud maatööst kanged ja väsinud kolhoosnikud.

Viimase peatuse enne Tallinnasse tagasisõitu teeme Libatses, mis on üks silmapaistvamaid endisi kolhoosiasulaid Pärnumaal. 1949. aastal loodud kolhoosist Edasi kasvas aja jooksul jõukas ja eesrindlik majand, mille keskuse kaunis planeering ning hoonestus on tänaseni suuresti säilitanud oma esialgse ilme. Seetõttu on tänapäeval Libatset vahel kirjeldatud ka kui kolhoosiaegset vabaõhumuuseumit.

Buss väljub Rahvusraamatukogu eest kell 9, tagasi Tallinnas kell 20.

Sõidu hind koos lõunasöögiga Andropoffi villas täiskasvanutele, sealhulgas tudengitele ja pensionäridele 28 eurot, õpilastele 18 eurot.

Registreerimine retked@looduseomnibuss.ee. Info tel. 5647 6297, Jaan Riis. Vajalik täpne nimeline registreerimine. Saadame kinnituse ja arve.

Retk toimub koostöös Eesti Vabaõhumuuseumiga

Järgmine "Linnast maale: reis kolhoosiaega" toimub 4. aprillil. Lisaks toimuvad 2020. aasta kevadkuudel bussireisid koos Heiki Pärdiga Järvamaale ja Laura Ingerpuuga Lääne-Virumaale.

_________________________________________________
___________________________________________________

8- päevane retk Andres Adamsoniga Ida-Karjalasse ja Solovetsi saartele

16-23.mai 2020

Meie seekordne retk koos Andres Adamsoniga viib Ida-Karjalasse. See sõit on mõtteliselt jätkuks mullusuvisele käigule Soome- ja (endisse) Viiburi-Karjalasse. Karjala on tavaliselt arvatust laiem mõiste, hõlmates ajaloolises-etnograafilises mõttes lisaks Ida-Karjalale ka oma poolt Soomet ja keelesaari mitmel pool Loode-Venemaal (Tveri kandis, Valdais jm); et karjalaste kui rahva suur enamus elabki tänini soomlaste seas; et ka ingerisoomlased on karjalaste ja samuti karjala aluspõhjaga savolaste segu; ning et ajalooline Karjala algab kohe Narva jõe taga, sest isuridki olid karjala hõim. Kuid enamik eestlasi peab Karjalaks ikka vaid kitsamalt Ida-Karjalat, Karjala Vabariiki, mis eraldi võetuna ongi suurim ja endiselt sama nime kandev osa sellest kunagisest tohutusuurest maast. Sinna nüüd sõidamegi - ja sõna 'sõitma' on omal kohal, sest vahemaad on ka sellel reisil suured.

Meie teekond kulgeb läbi Peterburi. Osaleme Peterhofi suvehooaja kuulsate purskkaevude avamise pidustustel. Esimese öö veedame Peterburi kesklinnas asuvas VOX hotellis. Järgmisel päeval vaatame kuulsat Kivatši koske ning õhtuks jõuame Aunuse-Karjala Karhumäele (vn Medvežjegorsk), kus majutume korralikus hotellis neljaks ööks. Järgnevatel päevadel käime ära Karjala pealinnas Petroskois, Kiži muuseumisaarel Äänisjärvel (vn Onega), Stalini ajal sunnitööliste poolt rajatud Valge mere-Läänemere kanali ääres (vn Belomorkanal), karjalaste külades ja vaatame milline näeb välja Karjalas leiduv kivim šungiit jm. Karhumäki ise on küll rohkem vene linn, kuid eks seda ole kõik linnad Ida-Karjalas (peale Aunuse, vn Olonetsi, kus käime reisi teisel päeval), ja paikneb ta just seal, kus jooksevad kokku idakarjalaste kolme peamise hõimu ja murdeala - põhjapoolsete n-ö päriskarjalaste, livvikote (aunusekarjalaste) ja lüüdide piirid. Ka loodus on ümberringi võimas ja sääse uputust veel ei ole.

Reisi kuuendal päeval sõidame põhja poole Kemisse, et suunduda laevaga edasi Solovetsi kloostri-, minevikus ka sunnitöösaartele Valges meres. Jääme sinna öömajale, järgmisel päeval aga alustame tagasisõitu, jõudmaks õhtuks Karjala Vabariigi pealinna lähedale Kontupohja (vn Kondopoga). Seal on ka viimane öömaja. Tagasi koju loodame jõuda 23. mai hilisõhtuks. Retke juhib ajaloolane Andres Adamson, Karjalat tutvustavad ka kohalikud.

Buss väljub Rahvusraamatukogu eest laupäeval 16. mail kell 6.15, tagasi Tallinnasse loodame jõuda laupäeval 23.mai keskööks.

Sõiduhind 650 eurot + Venemaa viisa. Hinna sees bussisõit, laevasõidud, hotellid koos hommikusöökidega, muuseumi piletid ja kaks rahvuslikku õhtusööki.

Vajalik on pass, mis kehitb 6 kuud peale reisi lõppu. Algab registreerimine, saadame kinnituse ja edasised juhised.

Lisainfo 5647 6297 Jaan Riis. Registreerimine e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee.

Allikas: Looduse Omnibussi teated