Eesti ühiskonnal tuleb üha enam tegeleda Aasia ja Lähis-Idaga seotud probleemide ja võimalustega. Õppekava programmijuhi Urmas Hõbepappeli sõnul peame suutma süvitsi mõista nende piirkondade kultuuri, mõttemustreid ja keeli, aga ka viimase aja kriitilisi teemasid, olgu selleks siis koostöö Huaweiga, koroonaviirus või põgenikekriis. Vajadus ekspertide järele aina kasvab.

Eelmisel sügisel hakati Tartu Ülikoolis õpetama tulevasi spetsialiste uue rahvusvahelise magistriõppekava "Tänapäeva Aasia ja Lähis-Ida uuringute" järgi. "Me ei saa jääda lootma välisanalüütikute hinnangutele, sest nendes ei võeta arvesse Eesti vajadusi," selgitas Hõbepappel, kes keskendub ka enda teadustöös Hiina poliitikale. "Me õpetame üliõpilasi, kes oleksid võimelised kiiresti kohanema ja aduma erinevaid kontekste, kuid jääksid seejuures oma hinnangutes tasakaalukaks," lisas programmijuht. Tartu Ülikooli usuteaduskonna, J. Skytte poliitikauuringute instituudi, maailma keelte ja kultuuride kolledži ning majandusteaduskonna ühisõppekava alusel õpib juba praegu üliõpilasi nii Eestist, Indiast, Türgist, Rumeeniast, Bangladeshist kui ka Hiinast. Õppekava programminõukogu töötab selle nimel, et üliõpilaste seas oleks ka Aasia ja Lähis-Ida riikidest pärit inimesi, kes annaksid õppele ja kursusele lisaväärtust.

Kuna õppekava on küllaltki spetsiifiline, on see praegu tasuline ja seab muidu tasuta kõrgharidusega harjunud eestlaste ette tavapäratuid tõkkeid. Välisministeeriumi otsus katta kahe eestlase õppemaks on Hõbepappeli sõnul väga tänuväärne, sest annab stipendiaatidele võimaluse keskenduda õpingutele, ilma et nad peaksid muretsema hilisema laenukoormuse pärast.

Individuaalset arengut soodustav magistriõppekava võimaldab üliõpilasel uurida just talle huvi pakkuvat piirkonda ja teemat. Võimalik on õppida Aasia ja Lähis-Ida piirkondade keelt ja kultuuri, kuid keskenduda saab ka majandusele või poliitikale. Õppima saab kandideerida kuni 15. märtsini veebilehel ut.ee/cames.

Stipendiumite pakkumine on üks osa Välisministeeriumi ja Tartu Ülikooli koostööleppest, mille eesmärk on tugevdada Eesti välisteenistuse võimekust muutuvas rahvusvahelises keskkonnas.

Allikas: Tartu Ülikooli pressiteade